Soovita head linki
Avaleht » Tervis » Tervislik eluviis » Toitumishäired

Toitumishäired

Maailmas on 300 miljonit ülekaalulist inimest ja viimased uuringud Euroopas näitavad, et ka Euroopas on see muutunud probleemiks. Samal ajal kui osad inimesed võitlevad ülekaaluga, tuleb teistel tegeleda söömishäiretega. Kogu maailmas kasutatakse kaalu hindamiseks kehamassi indeksit. Seda on kerge arvutada kui jagad oma kehakaalu pikkusega ruudus. Kui saadud number on väiksema kui 18,5, siis oled alakaaluline. Normaalseks indeksiks peetakse üle selle kuni 25ni, üle on juba tegemist ülekaaluga.

Kui inimese jaoks on toiduga seotud teemad muutunud kinnisideeks, võib see viidata võimalikule toitumishäirele. Toitumishäirega inimene hakkab märkamatult toitu vältima või siis ei toitu normaalselt, kõik eesmärgiga alandada kaalu nii palju kui võimalik. Kui tavaliselt dieedist saab toitumishäire, võib inimese elu sattuda ohtu, kuna organism ei saa enam vajalikke aineid. Seejuures ei anna inimene endale probleemist sageli üldse aru, vaid suhtub ka väiksesse kaalutõusu paanikaga. 

Toitumishäired ei ole vaid noorte tüdrukute probleem, aina enam ilmneb häireid ka noorte meeste seas. Ka Eestis on hakanud ohtlikult levima arusaamine, et mida peenikesem, seda parem. Küsitluste järgi on 50% Eesti keskkoolitüdrukutest alakaalulised, seejuures nendest 35% soovivad kaalust veel alla võtta. Oma kaaluga on rahul vaid 31% tüdrukutest ja 82% normaalkaalulistest tüdrukutest sooviksid olla saledamad. (Küsitluse allikas: Delfi)

Levinuimad toitumishäired väljenduvad nälgimises ja õgimises, ehk anoreksias ja  buliimias.

Anoreksia (Anorexia nervosa)

Anorexia nervosa on üks tuntumaid toitumishäireid, mille tõttu inimene nälgib eesmärgiga saavutada ja säilitada ideaalne kehakaal. Anorektiku arusaamine ideaalkaalust on madalam, kui tema vanuse ja pikkuse puhul normaalne. Anorektikud muretsevad toidu pärast ja teevad sageli palju trenni, et kulutada toidust saadud energiat.

Buliimia (Bulimia nervosa)

Bulimia nervosa on samuti toitumishäire liik, mille puhul tabavad inimest ülesöömishood. Buliimik võib süüa suurtes kogustes toitu, kuid üritab seda hiljem kompenseerida näiteks oksendades, paastudes, treeninguga või kõhulahtisteid kasutades

Kui Sulle tundub, et mõnel Sinu lähikondsel võiks esineda toitumishäire, siis kõige mõistlikum on sellest omavahel rääkida. Et sõpra või pereliiget mitte eemale tõrjuda, siis ära süüdista teda ega anna hinnanguid. Pigem uuri, kuidas saaksid teist aidata ja anna märku, et oled valmis teda paranemisel toetama.