22:28 05. Veebruar 2012
- Aktiivne noor
- Iseseisvumine
- Keskkond ja säästev areng
- Raha
- Suhted
- Tervis
- Toetused
- Turvaline ühiskond
- Töötamine
- Vabatahtlik tegevus
- Välismaale
- Õppimine
- Ühiskond ja kodanik
- Põhja-Eesti Verekeskus
kõik info doonorlusest - Info doonorile
- Tartu Kliinikumi Verekeskus
doonorile Lõuna-Eestis
Doonorlus ja veregrupid
Doonorlus on vabatahtlik tegevus, millega inimene loovutab verd, et seda saaks kasutada teiste abivajajate aitamiseks. Mõiste “doonorlus” on tuletatud ladinakeelsest sõnast donare, mis tähendab annetamist, kinkimist ja heategevust.
Doonoriks võivad olla kõik terved inimesed, kes kaaluvad enam kui 50 kg ja on 18-60 aastat vanad. Verd ei tohi anda teatud haigusi põdevad või põdenud inimesed, mille kohta saad infot verekeskuse töötaja käest või veebist. Eestis on ainult 2 % elanikkonnast aktiivsed doonorid, vere ja verekomponentide vajadus aga kasvab pidevalt. Selleks, et alati oleks tagatud piisav veretagavara, peaks doonorite arv olema poole suurem.
Doonorile on vere andmine ohutu, seda tänu moodsatele vahenditele. Vere andmine ei kahjusta doonori tervist, kuid samas võib ühe inimese vereloovutus päästa nelja-viie patsiendi elu. Doonori verd saab kasutada operatsioonidel, sünnitustel, patsientide raviks verejooksul, raske trauma, põletuste ja erinevate haiguste puhul.
Doonorlus on vabatahtlik tegevus ja annetatud vere eest tasu ei maksta. Eesti seadused näevad ette, et doonor peab saama vere loovutamise ajaks töölt vabaks.
Veregrupid
Enne vere loovutamist määratakse kindlaks doonori veregrupp. Sinu veregrupp võib olla kas 0 (null), A, B või AB. Lisaks määratakse ära ka Sinu reesuskuuluvus, mis võib olla kas positiivne (+) või negatiivne (-). Kõige rohkem on Eestis A positiivse ja 0 positiivse verega inimesi.
