Avaleht » Tervis » Ealised iseärasused » Menstruatsioon

Menstruatsioon

Päevadeks kutsutakse igakuist menstruatsiooni, mis algab tütarlastel murdeeas ja kestab menopausini, mis saabub tavaliselt 50ndates eluaastates naistel. Esimesed päevad peaksid algama 11. ja 14. eluaasta vahel, arstiga peaks aga konsulteerima kui menstruatsioon ei ole alanud 16. eluaastaks.
 

Menstruatsioon on looduse märk selle kohta, et naise keha on valmis viljastuma ja järglasi kandma (rasedus) ja sünnitama. Päevade jooksul eritunud veri pärineb emaka limaskestast – kuna emakas valmistub raseduseks, siis muutub limaskest veresoonterikkaks ja kohevaks. Kui aga emakas saab aru, et viljastumist ei toimu, siis eritub limaskest koos verega. Ja nii iga kuu.
 

Normaalse tsükli korral on igal naisel päevad kord kuus, nende kestvus ja kulg sõltub juba organismi eripärast. Mõnel naisel on päevad väga vererohked ja valulikud, teised ei märkagi peale vereerituse muid erilisi muudatusi. Kokku eritub ühe menstruatsiooni jooksul alla poole klaasi verd, millest suurem osa väljub päevade esimeses pooles.
 

Päevade ajal on oluline hoida õige hügieeni kasutades selleks pesukaitseid, sidemeid ja tampoone. Valik poodides on suur ja lai ning nii saab valida lähtudes kasutamismugavusest, imamisvõimest ja sellest, millisest materjalist see on tehtud. On ka selliseid naisi, kes ei saa tampoone kasutada või kellele sünteetilise koostisega sidemed põhjustavad probleeme. Kui sobiv abivahend on aga leitud, siis vaata, et kasutad seda ka otstarbekalt – hoia isiklikku puhtust ja vahet sidet või tampooni õigeaegselt.