Avaleht » Tervis » Ealised iseärasused » Karvakasv

Karvakasv

Juuksed ja rohkem või vähem kehakarvu on omane juba vastsündinule. Murdeea saabumise üks esimesi tundemärke on karvade ilmumine tavatutesse kohtadesse: esmalt kaenlaalustesse, siis kolmnurka, kus kere läheb üle jalgadeks e. häbemekingule. Esialgu ilmuvad mõned üksikud karvad, mida on lihtne eristada lapsepõlveaegsetest - uued on enamasti tumedamad, pikemad ja pisut krussis. Aja jooksul karvastik tiheneb ja katab kolmnurgakujuliselt kogu häbemekingu. Karvadega kattuvad ka suured häbememokad ja kaenlaalused.
 

Enamasti on uus karvastik pisut tumedam loomulikust juuksevärvist. Ka sirgete juustega tüdrukutel on need karvad lokkis. Tumedamaks võivad muutuda ka karvad kätel , jalgadel ning tumedaverelistel ka ülahuulel. Mõned karvad võivad ilmuda ka kõhu keskjoonele nabast allpool ja rinnal.
 

Arenev uus ja tumedam karvkate ei pruugi sugugi igaühele meeltmööda olla ning võib tekitada tahtmist tüütud karvad maha ajada. Kas seda teha või mitte, on sügavalt isiklik asi. Arvestama peaks küll sellega, et uued karvad kasvavad tagasi üsna kiiresti ja on sageli tugevamad kui enne (arvesta seda eriti "vuntside" puhul!). Ja loomulikult, kui oled otsustanud jala- või häbemekarvu raseerida, nõuab see puhtust, sest vigastusest võib põletik tekkida.


Karvakasv muutub ka poistel, kel hakkavad tekkima näokarvad. Näokarvad kasvavad esmalt ülahuulte nurkadest ning põse ülaosast, vuntsid tekivad ülahuule keskossa umbes aastaga. Näo ja keha lõplik karvakasv kujuneb välja aga aastate jooksul.


Allikas: Eesti Pereplaneerimise Liit www.amor.ee