Soovita head linki
Avaleht » Tervis » Sõltuvused » Suitsetamine ja tubakas

Suitsetamine ja tubakas

Suitsetamine on väga laialt levinud nii noorte kui ka täiskasvanute seas, kuid paljud inimesed ei teadvusta seejuures, et tubaka puhul on tegemist siiski uimastiga. Kuigi see on seaduslik, tekitab tubakas tugevat sõltuvust, millest saadakse aru alles selle küüsis olles. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust, nagu teisedki uimastid. Seetõttu on palju kergem suitsetamist ennetada kui sellest hiljem lahti saada.

Tubakatoodete tarbimine võib tihti tunduda ohutuna, sest tervisekahjustused ei ole kohe nähtavad, vaid tekivad alles aastate pärast. Kuid tegelikult on sellel väga palju erinevaid mõjusid.

Kuidas mõjutab suitsetamine Sinu keha?

• Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks.
• Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn.
• Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks.
• Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks.
• Suitsetaja vananeb kiiremini.
• Tekib „suitsetaja köha”.
• Väheneb lõhnataju.
• Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne.
• Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus.
• Hingamine on raskem ning tekib sagedamini õhupuudus.
• Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu.
• Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, kuna suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest.

Milline on tubakatarbimise mõju Sinu tervisele pikaaegsel tarbimisel?
Suitsetamine vähendab oluliselt eluiga – iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt 7 minutit. Tavaliselt elavad suitsetajad 7-13 aastat vähem, kui nad oleks võinud elada mittesuitsetajana.

Peale eluea lühenemise, on pikaaegsel suitsetamisel järgmised tõsised terviseohud:
• Suureneb oluliselt oht haigestuda kopsuvähki, suuvähki, kõrivähki, söögitoruvähki, neeruvähki, põievähki jne. Mida rohkem sigarette päevas tarbitakse, seda suurem on risk.
• Suitsetamine põhjustab hingamisteede kroonilisi ärritusnähte ja kroonilist kopsuhaigust.
• Suureneb risk haigestumiseks südameveresoonkonnahaigustesse.
• Suureneb insuldioht.
• Suureneb südameinfarkti tekkimise oht.
• Põhjustab igemetehaigusi, hammaste lagunemist. Tulemuseks võib olla ka hammaste välja langemine.
• Suitsetamise tagajärjel tõuseb vererõhk.
• Suitsetamine põhjustab luude hõrenemist.
• Suitsetamine vähendab mehe sigitusvõimet ning põhjustab impotentsust.
• Naistel vähendab suitsetamine viljakust.


Suitsetamisega kaasnevad ka negatiivsed mõjud mittesuitsetajatele, sest suitsetamisel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. See nn passiivne suitsetamine võib olla veel ohtlikum, kui aktiivne.


Allikas: Tervise Arengu Instituut. Portaal Terviseinfo.ee