Hasartmängud

Hasartmänguks loetakse seaduse mõistes mängu või meelelahutuslikku tegevust, milles osalemine võimaldab omandada raha, muud vara või varalisi õigusi ning mille tulemus on määratud täielikult või osaliselt juhuslikkusel põhineva tegevusega. Sealjuures riskib mängija kaotada raha, mida ta on mängus osalemise õiguse eest maksnud.

Hasartmängud on õnnemängud, osavusmängud, totalisaatorid, kihlveod.

Hasartmängusõltuvus on tõsine käitumishälve, mida ei tohiks jätta tähelepanuta. Selle puhul toimuvad inimese elus tõsised muutused- kõrvale jäävad igapäevased suhted, huvid ja kohustused. Mängusõltuvuse tunnuseks on võimetus vastu seista soovile, ajele või kiusatusele sooritada mingit tegu, mis on kahjulik inimesele endale ja tema lähedastele. Näiteks hasartmängusõltlane võib kasiinos ühe õhtu jooksul maha mängida kogu oma raha ja muu vara.

Milles väljendub hasartmängusõltuvus?

1. Inimese võimetuses mängimist lõpetada.
2. Laenude võtmises mängimise finantseerimiseks.
3. Raha nägemises mitte elatus-, vaid mänguvahendina.
4. Muutustes mängija iseloomus, valetamises ja salatsemises.
5. Mängimise kahetsemises ja häbenemises.
6. Riskimisega töö, pere ja muude oluliste suhetega mängimise tõttu.

Mida teha?

Hasartmängusõltuvusest vabanemiseks tuleb esmalt olla aus enda vastu ja tunnistada probleemi ning seejärel asuda abi otsima. Siinkohal peaksid sõltlasele toeks olema perekond, sõbrad või teised inimesed, keda sõltlane usaldab. Et mitte jälle hasartmängude küüsi langeda tuleb kindlasti eemale hoida kasiinodest, vastavatest internetilehekülgedest, mänguautomaatidest jms. Abi saamiseks on võimalik astuda eneseabigruppidesse või pöörduda nõustaja poole.



Allikas: Kasutatud Lastekaitse Liidu ja Kasiinosõltlaste Infokeskuse materjale