HIV ja AIDS
HIV on inimese immuunpuudulikkust põhjustav viirus, mis levib nakkust kandvate kehavedelike kaudu ning nakatuda võib mitmel erineval viisil:
- HIV-positiivse inimese kehavedelikud (veri ja menstruatsiooniveri,
sperma ja eelsperma, tupevedelikud, rinnapiim) satuvad terve inimese
vereringesse näiteks tupe,
päraku, suguti või lahtiste haavade ja veenide
kaudu.
- HIV levib peamiselt kaitsmata tupe-, suu- ja pärakuseksi
ajal ning nõelte ja süstalde ühisel kasutamisel narkootikumide, rohtude
või steroidide süstimisel.
- HIV võib levida ka vereülekandel ja
organite siirdamisel. Tänapäeval on see Eestis peaaegu võimatu, sest
doonoriveri ja doneeritud organid kontrollitakse.
- HIV võib levida ka HIV-positiivselt emalt lapsele emaihus, sünnitamise käigus või rinnapiimaga toitmisel.
HIVi nakatunud inimene ei märka tavaliselt viiruse esialgseid sümptomeid kuna need on mittespetsiifilised ja tavaliselt kerged. Viirus paljuneb ja ründab vererakke, nõrgestades järk-järgult immuunsüsteemi.
HIV põhjustab AIDSi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi. AIDS on haiguse see staadium, kus immuunsüsteem on nii nõrk, et võivad tekkida erinevad nakkushaigused ja kasvajad. Ilma ravita kulub HI-viirusesse nakatumisest AIDSi väljakujunemiseni tavaliselt ligikaudu 9 aastat. AIDSi esmased sümptomid ei ole haigusele spetsiifilised, haiguse progresseerudes nõrgeneb immuunsüsteem sedavõrd, et võimalik on organite tõsiste haiguste nagu tuberkuloosi, kopsupõletiku ning kasvajate teke. AIDS ei ole veel ravitav, kuid saadaval on ravimid (sh retroviiruste vastased ained), mis võivad lükata edasi AIDSi väljakujunemist, parandada patsiendi elukvaliteeti ja pikendada elulemust.
Allikas: AIDSi Ennetuskeskus. Eesti Seksuaaltervise Liit.