00:19 10. September 2010
- Aktiivne noor
- Iseseisvumine
- Keskkond ja säästev areng
- Raha
- Suhted
- Tervis
- Toetused
- Turvaline ühiskond
- Töötamine
- Vabatahtlik tegevus
- Välismaale
- Õppimine
- Ühiskond ja kodanik
- Teismelised ja uni
loe une ja unehäirete kohta - Kliinikum.ee - uni ja unehäired
- Tõstamaa Tervisekeskus - unehügieen
- Unest ja väsimusest
- Peavalu
mis see on, mis põhjustab ja kuidas end aidata
Uni ja väsimus
Täisväärtuslik uni ja magamine peavad kuuluma igapäevase elurežiimi sekka, sest uni aitab organismil ja ajul puhata ning taastuda. Et puhkaksid hästi välja, peab uni olema sügav ja normaalse rütmi ning pikkusega.
Kuigi inimeste individuaalsed vajadused on erinevad, siis öeldakse, et inimene peaks magama öösel 8 tundi. Paraku näitavad uuringud, et paljusid inimesi vaevavad uneprobleemid. Vähese unega kaasnevad sageli väsimus, tujukus, õppimisvõime langus ja ka füüsilised probleemid nagu peavalud või nägemishäired.
Und kirjeldatakse erinevate etappidena, mille aluseks on aju elektriline aktiivsus. 75-80% inimese kogu uneajast moodustab rahulik uni, mil toimub üleüldine lõõgastumine. Unenägusid nähakse aga hoopis REM-staadiumis (Rapid Eye Movement).
Magamise ajal vahelduvad une erinevad staadiumid, mis ongi normaalse une tunnuseks. Kui aga see rütm on häiritud, siis võivad tekkida unehäired, mida on väga erinevat tüüpi: unetus, unesrändamine, narkolepsia, uneärevus ja ebameeldivad unenäod jms.
Unehäirete korral peaksid pöörduma esialgu oma perearsti poole, kellega koos leiad lahenduse oma probleemile. Samuti vaata üle enda harjumused ja elurütm – mine magama normaalsel ajal ja kasuta oma voodit vaid magamiseks mitte näiteks töötegemiseks.
