15:19 10. Veebruar 2012
- Aktiivne noor
- Iseseisvumine
- Keskkond ja säästev areng
- Raha
- Suhted
- Tervis
- Toetused
- Turvaline ühiskond
- Töötamine
- Vabatahtlik tegevus
- Välismaale
- Õppimine
- Ühiskond ja kodanik
Hambad
Hambaprobleemid võiks laias laastus jagada kaheks: hambaprobleemid (hambaaugud, hamba närviga seotud põletikud) ja igemeprobleemid (veritsevad igemed, hammaste liikuvus).
Hambaaugud ehk kaaries on maailma kõige levinum hambahaigus. Tegemist on käitumishaigusega ja pärilikkusega sellel mingit seost ei ole. Õige hügieeni ja toitumise korral võiks ütelda, et täiskasvanul inimesel uusi hambaauke ei tohiks tekkida. Kui inimene käib aastas korra hambaarsti juures kontrollis ja iga kord leitakse mõni uus auk, siis on probleem arvatavasti hammaste puhastamisega.
Kõige rohkem auke tekib tavaliselt teismeeas, kuid seda on õige suuhügieeniga võimalik ära hoida. Hambaid peaks pesema nii hommikul kui õhtul. Seejuures ei olegi nii oluline, millist hambapastat eelistad, vaid see, et pesed hambaid põhjalikult ja sööd selliseid asju, mis hambaid vähe kahjustaksid. Igasugune pidev näksimine mõjub hammastele kahjulikud, samuti magus ja suhkrur sisaldavad joogid.
Aukude parandamise kõrval peab arst sageli tegelema ka õige hambumusega. Nii on aina enam noortel säramas breketid, mis on moega kaasas käinud ja täna saab breketeid nii erinevat värvi kui erilisest materjalist. Breketitega ravi kestab tavaliselt 1,5-2 aastat.
