Avaleht » Tervis » Tark ja terve » Rühihäired

Rühihäired

Meie skelett koosneb 206 luust. Keha liikumine sõltub tugi- ja liikumiselundkonnast - luudest, liigestest ja lihastest -, mis töötab kesknärvisüsteemi juhtimisel.

Luu ei ole elutu, see on elav kude, mis on varustatud närvide ja veresoontega. Luustik muutub pidevalt, eriti kasvaval lapsel. Lastel võib sageli ette tulla kõrvalekaldeid tugi- ja liikumiselundkonnas. Enamasti on need ajutised ja kuuluvad kasvamise juurde. Mõned tavalisemad kõrvalekalded: 

  • Sissepoole hoidvad varbad. Jalalaba eesmine ots on pööratud teise jalalaba poole. Seda esineb nii poistel kui ka tüdrukutel väga sageli. Enamasti lähevad jalad iseenesest sirgeks, ilma mingi arstiabita.
  • O-jalad on siis, kui inimene seisab, jalalabad ja pahkluud kõrvuti, aga põlvede vahele jääb lai pilu. Sageli on imikutel O-jalad, kuna ema kõhus on jalad tugevasti vastu kõhtu surutud. Tavaliselt lähevad jalad sirgeks, kui laps hakkab käima. Kolmandaks eluaastaks on enamik lapsi sellest välja kasvanud.
  • X-jalad on siis, kui inimene seisab, põlved koos, ja ei sa samal ajal jalalabasid kõrvuti panna. Sageli kujunevad lastel X-jalad 3-5 eluaastal, 6aastaselt hakkab aga keha loomulikult sirgemaks minema ja siis lähevad ka jalad paari aasta jooksul sirgeks, nii et põlved ja pahkluud puutuvad üheaegselt kokku.
  • Lamppöidsus on siis, kui seistes puutub vastu maad suurem osa jalalabast, kui on normaalne - kaar jalalaba all on väike. Enamik lapsi sünnib lamppöidadega. 2-3aastaselt, kui laps on juba mõnda aega käinud, kujuneb välja kaar jalalaba all. Umbes ühel lapsel seitsmest ei kujunegi välja täielikku kaart. Kerge lampjalgsus ei põhjusta tavaliselt mingit valu ega muid vaevusi. Tugitaldu peaks kandma siis, kui jalavõlv on väga lame, vastasel juhul kannatab suur osa liigestest vale koormuse all ning valutama ei hakka mitte ainult jalad, vaid ka selg.
    Esineb ka tõsisemat lamppöidsuse vormi, mille puhul on sageli vaja kirurgilist ravi.

Allikas: Terviseweb