• Pensionikeskus
    kõik pensionikindlustusest, Sinu kohustustest ja erinevatest pensionifonidest
Soovita head linki
Avaleht » Toetused » Pensionikindlustus

Pensionikindlustus

Riiklik pension ehk I sammas on igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral. Riiklikku pensioni finantseeritakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast, mis on 20% töötasult ja muudelt tuludelt, ning osaliselt ka riigieelarvest.

Riiklikule pensionile on õigus:

     •     Eesti alalisel elanikul

     •     tähtajalise elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel.

Riikliku pensioni liigid on:

·         vanaduspension

·         töövõimetuspension

·         toitjakaotuspension

·         rahvapension

Iga aasta 1. aprillist indekseeritakse määratud pensione indeksiga, mille väärtus on eelmise aasta tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa aastase laekumise kasvu aritmeetiline keskmine. Näiteks, kui tarbijahinnaindeks kasvas aastas 4% ja sotsiaalmaksu laekumine 10%, siis tõuseb pension 1. aprillist 7% võrra. Lisaks on toimunud viimastel aastatel täiendavad pensionitõusud kas 1. aprillist või 1. juulist.

Pensionistaaž jaguneb kaheks:

1)      pensioniõiguslik staaž, mida arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini;

2)      pensionikindlustusstaaž, mida arvestatakse alates 1999. aastast.

Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse enne 1999. aastat

Pensioniõiguslik staaž sõltub töötatud ajast, mitte saadud töötasu suurusest. Lisaks arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka:

·         väikelapse eest hooldamise aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;

·         lapsinvaliidi eest hoolitsemise aeg;

·         teenistusaeg Eesti kaitseväes ja kohustusliku sõjaväeteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist;

·         õpiaeg kutseõppeasutuse päevases õppevormis või ülikooli statsionaarses õppevormis;

·         töötu abiraha saamise aeg;

·         töötamise aeg talus;

·         tegevuse aeg loomeliidu liikmena, töötamise aeg kirikus, kusjuures alates 1991. aastast juhul, kui maksti sotsiaalmaksu;

·         töötamise aeg füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu;

·         ühel vanemal (eestkostjal, hooldajal) kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt 8 aastat (st laps pidi 1998.a lõpuks olema 8-aastane);

·         mõningad muud juhud.

Pensionikindlustusstaaži arvutatakse alates 1999. aastast

Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvutakse isikule, kelle eest on makstud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammääralt (aasta arvestuses) või kelle eest on riik maksnud sotsiaalmaksu. Seda arvestust kasutatakse selleks, et teha kindlaks, kas isikul on üldse õigus pensionile.

Pensioni suurus sõltub alates 1999. aastast isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksust. Iga aasta kohta arvutatakse laekunud sotsiaalmaksu järgi isiku aastakoefitsient. See saadakse isiku sotsiaalmaksu pensionikindlustuse summa jagamisel vabariigi keskmise summaga. Näiteks oli 2004. a keskmine sotsiaalmaksu summa aastas 15 353 krooni, mis vastas keskmisele palgale 6397 krooni kuus. Kui isiku keskmine palk oli 2004. aastal sellest suurem, oli ta aastakoefitsient üle 1, kui väiksem, siis alla 1.

Pensioni baasosa ja aastahinde väärtus on kehtestatud riikliku pensionikindlustuse seadusega. Igal aastal indekseeritakse neid sarnaselt eespool toodud juba määratud pensionide indekseerimisega.

Pensioni taotlemine

Riikliku pensioni taotlemiseks tuleb pöörduda elukoha­järg­sesse pensioniametisse ja esitada:

·        vormikohane avaldus;

·        pass (välismaalasel koos kehtiva elamisloaga);

·        tööraamat;

·        jooksva kalendriaasta sotsiaalmaksu tõend (vorm TSM);

·        kutsekooli, kesk-eriõppeasutuse või kõrgkooli diplom;

·        abiellumisel nime muutnud isikul abielutunnistus;

·        1 foto (2,5 x 3 cm);

·        pangakonto number, kui taotleja soovib pensioni kanda oma pangakontole.

Vajadusel esitatakse lapse sünnitunnistus, sõjaväepilet, tööhõivetalituse tõend töötu abiraha saamise või tööturu­koolituses osalemise aja kohta. Toitjakaotuspensioni määramisel surmatunnistus või kohtuotsus toitja teadmata kadunuks tunnistamise kohta. Töövõimetuspensioni määramisel püsivat töövõimetust tõendav dokument.

Riiklik pension määratakse taotlemise päevast. Varasemast tähtajast määratakse pension järgmistel juhtudel:

·         vanaduspension määratakse pensioniikka jõudmise päevast,

·         töövõimetuspension ning rahvapension püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule määratakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast, kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul arvates pensioniikka jõudmise või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast;

·         toitjakaotuspension või rahvapension toitja surma või teadmata kadumise päevast, kuid mitte üle 12 kuu enne pensioni taotlemist.

Vanaduspension

Õigus vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 63-aasta­seks ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Vanadus­pension määratakse eluajaks.

Meeste vanaduspensioniiga on juba 63 aastat, kuid naistel saabub see 2016. aastal. Seni tõuseb enne 1953. aastat sündinud naiste vanaduspensioniiga järgmiselt:

     Sünniaasta               Vanus 

     1946                          59 a 6 kuud

     1947                          60 a

     1948                          60 a 6 kuud

     1949                          61 a

     1950                          61 a 6 kuud

     1951                          62 a

     1952                          62 a 6 kuud

     1953                          63 a  

Näiteks 1947. aastal sündinud naised saavad jääda vanadus­pen­sio­nile 2007. aastal 60-aastaselt, 1953. aastal sündinud naised 2016. aastal 63-aastaselt.         

Vanaduspensioni arvutamine

Vanaduspension koosneb kolmest osast:

1)       põhiosast ehk baasosast, mille suurus on 2006. aasta I kvartalis 858 krooni (alates 1. aprillist 2006 kõik pensionide juures toodud suurused muutuvad);

2)       staažiosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staa­ži aastate arvu ja aastahinde korrutisega (aastahinde väär­tus on 2006. a I kvartalis 42 krooni ja 83 senti);

3)       kindlustusosakust, mille suurus sõltub alates 1999. aastast kogunenud aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega.

           Pensioni baasosa on kõigil ühesugune ja ei sõltu palgast.

           Staažiosaku suurus sõltub sellest, kui palju kogunes kuni 31. detsembrini 1998. a. pen­sio­niõiguslikku staaži ehk töö­aastaid ja töötamisega võrdsustatud aastaid (näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms).

Kindlus­tusosaku suurus sõltub sellest, kui suur on isiku aastakoefitsientide summa ehk kui palju on ta eest makstud sotsiaalmaksu. Kindlustusosaku osatähtsus töötavatel isikutel aasta-aastalt kasvab, see tähendab, et riik­liku vanaduspensioni suurus sõltub üha enam sellest, kui suur on olnud tema palk kogu tööelu vältel.

           Internetis aadressil http://www.eesti.ee/, X-tee teenused kodanikule, pensionikindlustuse registri teenuste alt leiab pensionikindlustuse registri teatise, kust saab infot oma pensionikindlustuse aastakoefitsientide kohta. Kodanikuportaali sisenemiseks peab isik end tuvastama kas ID-kaarti kasutades või oma internetipanga kaudu.

Kui pensionär pole peale 1998. aastat töötanud (pole makstud sotsiaalmaksu), koosneb tema pension kahest esimesest osast.

Näide

Pensionärile, kellel on 35 aastat Eestis omandatud pensioni­õigus­likku staaži ja 6 aastat pensionikindlustusstaaži, mille aasta­koefitsientide summa on 10,22, arvutatakse pension järgmiselt:

     1)    baasosa               858 krooni;

     2)    staažiosak            35 x 42,83 = 1499 krooni;

     3)    kindlustusosak      10,22 x 42,83 = 438 krooni.

Kokku 2795 krooni

Konkreetne informatsioon pensionide taotlemise, taotlemiseks vajaminevate dokumentide ning pensionide suuruste kohta on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel http://www.ensib.ee/.

 Ennetähtaegne vanaduspension

Ennetähtaegse vanaduspensioni puhul pension väheneb

Eestis on õigus minna pensionile ka kuni 3 aastat enne va­na­dus­pensioniikka jõudmist, kui isikul on vähemalt 15 aastat Ees­tis oman­datud pensio­ni­staa­ži. See ta­gab sissetuleku inimesele, kes vahetult enne pensioniea saabu­mist on jäänud tööta ja ei leia enam tööd. Enne­täht­aegse vana­dus­pensioni arvu­ta­misel vä­hen­da­takse iga va­rem pen­sio­nile jäädud kuu eest pensioni suu­rust 0,4% võr­ra. Pen­sio­ni­vä­hendus on pü­siv, ku­na en­ne­täht­aeg­set va­na­dus­pen­sio­ni ei ar­vu­ta­ta hil­jem üm­­­ber ta­vali­seks va­na­dus­pen­sio­niks.

Edasilükatud vanaduspension

Edasilükatud vanaduspensioni puhul pension suureneb

Pensioniikka jõudnud isik võib oma pensioni määramise edasi lükata ning sellega suurendada oma vanaduspensioni. Eda­si­lükatud vanuspensioni puhul suurendatakse pensionit 0,9% võr­ra iga kuu eest, mille võrra inimene oma pensioni taotlemist edasi on lükanud.

Soodustingimustel vanaduspension

Järgmistel juhtudel on isikul, kel on olemas vanaduspensioni määramiseks vajalik staaž, õigus jääda pensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist:

Puudega ning 3 ja enama lapse puhul varem pensionile

1) ühel vanematest, kes on kasvatanud vähemalt 8 aastat:

·         alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last – 5 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;

·         nelja last - 3 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist; kolme last - 1 aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist.

Selle, kumb vanem kasutab seda õigust, lepivad nad ise kokku, ning esitavad sellekohase kirjaliku nõusoleku pensioniametile. Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on ka lapse võõrasvanemal, hooldajal või eestkostjal.

2)      hüpovüsaarse kääbuskasvuga isikul – 45 aastaselt.

Toitjakaotuspension

Toitjakaotuspension

Toitja­kao­tus­pensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lap­sele, va­nemale või lesele määratakse pension sõltumata sellest, kas nad olid toitja ülal­pidamisel või mitte.

Toitjakaotuspension määratakse ülalpeetavatele, kui toitjal oli täidetud vanusest sõltuv staažinõue sarnaselt töövõimetuspensioni määramisega. Kui toitja suri töövigastuse või kutsehaiguse tõttu, määratakse toit­­jakaotuspension staažinõuet esitamata.

Toitjakaotuspensioni suurus

Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järg­mis­test vanaduspensionidest:

·         toitja arvutatud vanaduspension:

·         vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.

Toitjakaotuspensioni suurus sõltub perekonnaliikmete arvust. Toitjakaotuspensioni suurus on:

     •     kolmele ja enamale perekonnaliikmele 100%,

     •     kahele perekonnaliikmele 80% ning

     •     ühele perekonnaliikmele 50% arvutamise aluseks võetud vanaduspensionist.

Rahvapension

 Vajaliku pensionistaaži puudumisel rahvapension

Õigus rahvapensionile on:

·         63-aastaseks saanud isikul, kellel puudub vanadus­pen­sioni saamiseks nõutav 15-aastane pensionistaaž ja kes on elanud Ees­tis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vä­hemalt 5 aastat vahetult enne pensioni taotlemist. Pen­sio­ni suurus on 100% rahvapensioni määrast.

·         Vanaduspensioniikka jõudnud isikul, kellele maksti pü­siva töövõimetuse alusel rahvapensioni. Pensioni suurus on 100% rahvapensioni määrast.

·         Püsiva töövõime kaotuse korral isikul, kelle töövõime kao­tuse protsent on vähemalt 40% ja kellel puudub töövõi­metuspensioni saamiseks nõutav pensionistaaž ning kui ta on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 1 aasta vahetult enne pensioni taotlemist. Rahvapensioni suurus püsivalt töövõimetule isikule moo­dustab töövõime kaotusele vastava protsendi rahva­pensio­ni määrast.

·         Toitja surma korral tema perekonnaliikmetel, kellel seo­ses toitja nõutava pensionistaaži puudumisega ei ole õigust toitjakaotuspensionile, kui toitja oli elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 1 aasta enne surma. Toitja kaotanud perekonnaliikmetele makstakse rahvapensioni sõltuvalt ülalpeetavate arvust samades määrades kui toitjakaotuspensioni puhul.

Rahvapensioni määr

Rahvapensioni määr on kehtestatud riikliku pensionikindlustuse seadusega. Seda

indekseeritakse igal aastal sarnaselt teiste pensioniliikidega. 2006. aasta I kvartalis oli rahvapensioni määr 1156 krooni.

Isikule, kes saab mõne teise riigi pensioni, rahvapensioni ei määrata.

Pensionilisad

Pensionilisad

Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud pensionile arvutatakse juurde järgmised pensionilisad:

1)       Vabadussõjast osavõtnule või tema lesele 100 protsenti rahvapensioni määrast (2006. a I kvartalis 1156 krooni);

2)       II maailmasõjast osavõtnule ja Omakaitse liikmele 10 prot­senti rahvapensioni määrast (116 kroo­ni).

Pensioni maksmine töötamise korral

Pensioni maksmine töötamise korral

Üldjuhul makstakse pensioni ka pensionäri töötamisel. Töötamise korral ei maksta rahvapensioni (välja arvatud juhul, kui seda makstakse töövõime kaotuse või lapse toitjakaotuse puhul), toitjakaotuspensioni (välja arvatud alla 24-aastasele päevases õppevormis täiskoormusega õppijale) ning ennetähtaegset vanaduspensioni kuni isiku vanaduspensioniikka jõudmiseni.

 Pensionide tulumaksustamine

Mittetöötav pensionär

Tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse tulumaksuga see osa pensionist, mis ületab 3000 krooni kuus ehk 36 000 krooni kalendriaastas. Lisaks on igal inimesel õigus saada maksuvaba tulu, mis 2006. aastal on 2000 krooni kuus (24 000 kr aastas). Seega on pensionäril tulumaksuvaba kokku 5000 krooni kuus. Kui pension ületab 3000 krooni kuus, peaks mittetöötav pensionär esitama elukohajärgsele pensioniametile avalduse tulumaksuvabastuse kasutamise kohta. Selle võib saata ka posti teel. Kui avaldust esitatud ei ole, siis maksustatakse üle 3000-kroonine pensioniosa tulumaksuga, mis 2006. aastal on 23%. Enammakstud tulumaks on võimalik sel juhul tagasi saada järgmisel aastal peale tuludeklaratsiooni esitamist.

Töötav pensionär

Töötav pensionär peab valima, kas ta soovib maksuvaba tulu maha arvata töötasult või pensionist, ja esitama selle kohta avalduse tööandjale või elukohajärgsele pensioniametile. Üldjuhul toimub see töökohas ning siis pole pensioniametile avaldust vaja esitada, sest kahest kohast vabastust ei saa.

Represseeritud isikute pensioniõigused

Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus näeb ette rea toetusi ja soodustusi natsi-Saksamaa või Nõukogude Liidu okupatsiooniperioodil represseeritud ja represseerituga võrdsustatud inimestele.

Represseerituteks loetakse isikuid, kes represseerimise ajal olid Eesti Vabariigi kodanikud või 1940. aasta 16. juuni seisuga Eestis õiguspäraselt elanud mittekodanikud. Seejuures nn baasidelepingu alusel Eestis elanud isikuid represseerituteks ei tunnistata.

Represseeritud isikute pensioniõigused

Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on vähemalt 15-aastase Eestis omandatud pensionistaažiga isikutel:

  • kes on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel;
  • kes sündisid asumisel või kinnipidamiskohas, kus nende vanem oli õigusvastase repressiooni ohvrina.

Kuni 5 aastat varem pensionile

Õigus vanaduspensionile tekib nii mitu aastat enne üldisesse vanaduspensioniikka jõudmist kui mitu täisaastat isik kinnipidamiskohas või asumisel viibis, ent mitte varem kui 5 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist.

Isikutele, kes võtsid osa Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest, määratakse soodustingimustel vanaduspension 5 aastat enne üldisesse vanaduspensioniikka jõudmist.

Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse:

  • võõrriikide okupatsiooni vastases relvastatud vabadusvõitluses osalemise või õigusvastaste repressioonide eest varjamise aeg – ühekordselt;
  • õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg (sh aeg põgenemise ja hilisema vahistamise vahel) - kolmekordselt;
  • sõjavangis, II maailmasõja ajal koonduslaagris, getos, samuti aastatel 1941–1942 töö- ja ehituspataljonis või töö- ja ehituskolonnis viibimise aeg – kolmekordselt;
  • juhul kui represseeritud isikul oli keelatud Eestis elamine, tema vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aeg kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni – kolmekordselt;
  • asumisel või kinnipidamiskohas sündinud lastele vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku aeg kuni lastele Eestisse naasmise loa ja reaalse võimaluse andmiseni - kolmekordselt.

Pensionilisa

Kinnipidamiskohas või asumisel (ka seal sündinud laste), samuti sõjavangis või II maailmasõja ajal koonduslaagris või getos viibinud isikute töövõimetuspensionile arvutatakse juurde pensionilisa 20 % rahvapensioni määrast (2006. a I kv – 231 krooni).

Tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärjel vähemalt 40 % suuruse püsiva töövõimetusega isiku pensionile arvutatakse juurde pensionilisa 10 % rahvapensioni määrast (2006. a. I kv - 116 krooni).

Represseeritud isikutele ettenähtud pensioniõigused laienevad ka Eesti õigusaktide alusel rehabiliteeritud isikutele.

Represseeritute soodustusi saab taotleda pensioniameti kaudu represseeritu tunnistuse alusel.

Eriseaduste alusel makstavad pensionid

Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel on teatud kutsealade töötajatel (töötamine rasketes, tervist kahjustavates või muudes tingimustes) õigus jääda pensionile enne kehtestatud pensioniiga, kui on täidetud staažinõue ning lõpetatakse sel kutsealal töötamine.

Erinevate seaduste alusel on kehtestud mõningad ametipensionid, mille suurus sõltub üldjuhul viimasest ametipalgast.

Eripensionid on :

·       Presidendi ametipension – 75% kehtivast presidendi ame­tipalga määrast;

·       Riigikogu liikme ametipension – alates X koosseisust eripension puudub; IX koosseisu liikmel, kes vähemalt 3 aastat töötas Riigikogus, olenevalt seal töötamise ajast - 40-75 % ametipalgast; varasemad koosseisud - 75% ametipalgast, kusjuures staažinõue puudus;

·       kohtuniku ametipension – 75% viimasest ametipalgast;

·       riigikontrolöri ametipension – 50-70% ametipalgast;

·       riigikontrolli peakontrolöri (varem ka ametniku) ametipension – 60% vii­ma­sest ametipalgast;

·       prokuröri ametipension – 65% viimasest ametipalgast;

·       kaitseväelase väljateenitud aastate pension – 30 - 75% ametiko­hajärg­sest teenistustasust;

·       politseiametniku pension – 30 - 75% ametipalgast.

Pension mitmes riigis töötamise puhul

Pensioni kohta, on põhireeglid järgmised:

1)      Kui pensionär siirdub elama teise liikmesriiki, kantakse ta pension sinna üle. Teise riiki oma vanaduspõlve veetma asunud EL pensionäril on õigus seal saada raviteenuseid, kuid nende teenuste eest tasub pensioni maksva riigi ravikindlustusasutus.

2)      Kui isik on töötanud mitmes liikmesriigis, tuleb pensioni määramiseks taotlus esitada elukohariigi sotsiaalkindlustusasutusse.

3)      Selle kindlakstegemiseks, kas isikul on üldse õigus pensionile, liidetakse (vajadusel) erinevates riikides omandatud staažid.

4)      Iga riik määrab pensioni seal töötatud aastate eest (Eesti näiteks 10 aasta eest, kui isik on töötanud Eestis 10 aastat, kuid erinevates riikides omandatud staažide liitmisel on täitunud Eestis vajalik 15-aastane staažinõue) oma siseriiklike seaduste alusel ning kannab selle üle taotleja pangaarvele.

Kohustuslik ja täiendav kogumispension

Kohustuslik kogumispension (nn II sammas) on pe­rioodiline hüvitis, mille saamiseks omandatakse isiku eest maks­tud sotsiaalmaksu ja isiku täiendavate maksete eest kohustusliku pensioni­fondi osakuid, mille väljamaksmine toimub pensionifondist või kindlustusandja poolt.

Kohustuslik 1983 ja hiljem sündinutel

Kogumispensioniga liitumine on vabatahtlik enne 1983. aastat sündinud inimestele. 1983. aastal ja hiljem sündinud inimestele on see kohustuslik. Makse tasumise õigus ja kohustus tekib isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.

Kogumispensioniga liitumiseks on lepinguid võimalik sõlmida kõi­gis Eesti suuremates pan­ka­des.

Kogumispensioniga lii­tunu peab välja valima ühe pensionifondi. Kui isik pole valikut teinud, loosib selle pensionifondi registripidaja. Isikule avatakse pensionikonto, kuhu laekuvad tema sissemaksed (pensionifondi osakud).

Pensionifondi läheb igakuiselt 4% töö­and­ja poolt makstud sotsiaalmaksust ja 2% isiku brutopalgast. See tähendab, et kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak (I sammas) väheneb nende aastate eest, sest riiklikuks pensioniks laekub 20% asemel 16%.

Riik maksab vanemahüvitiselt 1% II sambasse

Kui vanemahüvitise saaja on liitunud kohustusliku kogumispensioniga, maksab riik vanemahüvitise pealt ühe protsendi II samba pensionifondi iga sündinud lapse kohta. Füüsilisest isikust ettevõtja puhul on tasumise periood kalendriaasta.

 Õigus saada kohustusliku kogumispensioni väljamakseid tekib inimesel, kel on täidetud 3 tingimust:

1)      on jõudnud vana­dus­pen­sioniikka;

2)      talle makstakse riiklikku pensioni;

3)      sissemaksete alustamise aastale järgneva aasta l. jaanuarist on möödunud vähemalt 5 aastat.

Esimestel tekib õigus II samba pensionile 2009. a.

Viimane tähendab, et esimesi väljamakseid hakatakse tegema 2009. aastal.

Kohustusliku kogumispensioniga oli 2004. a lõpus liitunud peaaegu 427 tuhat isikut.

Aadressil www.eesti.ee, X-tee teenused kodanikule, kohustusliku kogumispensioni registri alt leiab iga liitunu oma pensionikonto saldoteatise ja väljavõtte.

Täiendav kogumispension (III sammas) on hüvitis, mille saamiseks omandatakse vabatahtliku pensionifondi osakuid või sõlmitakse täiendava kogumispensioni kindlustusleping isiku va­li­tud kindlustusandjaga.

Vabatahtliku kogumispensioni sissemaksed on tulumaksuvabad kuni 15% ulatuses isiku brutotulust. St järgmisel aastal on võimalik neilt sissemaksetelt saada tulumaksu tagasi.

Pensioni 55-aastaselt

Pensionile jäädes saab inimene valida, kas võtta säästetud raha korraga välja või sõlmida kindlustusseltsiga leping, mille alusel makstakse pensioni perioodiliste summadena elu lõpuni. Esimesel juhul tuleb kogutud pensionilt maksta tulumaksu 10%, teisel juhul on pension tulumaksuvaba. Kui vabatahtlikust pensionifondist võetakse raha välja enne 55. eluaastat, siis maksustatakse kogu summa tulumaksuga.


Allikas: Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Kodaniku käsiraamat