Töötamisega seotud toetused

Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjus­tu­se, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Ter­visekahjustus võib olla tekkinud kas tööõnnetuse või kutsehaiges­tu­mise tagajärjel, mille tõttu töötajal on tu­vas­ta­tud püsiv töövõimetus. Kah­ju hü­vitisele on isikul õigus, kui tervise­kahjustus on tekkinud tööandja süül.

Kahju hüvitamine seisneb rahasummade väljamaksmises sisse­tuleku (või selle osa) ulatuses, millest isik jäi ilma töövõime kao­tuse või selle alanemise tagajärjel.

Lisaks tervisekahjustuse tõttu saamatajäänud sissetuleku hüvi­ta­­misele tuleb kahju eest vastutaval tööandjal hüvitada kan­na­ta­nule tervisekah­justusest tingitud lisakulutused, nagu pro­tee­sid ja abi­vahendid, retsep­tiravimid, sanatooriumituusikud, sõidu­kulutu­sed raviasutustesse või sa­natooriumi, kannatanu hoolda­miskulud.

Kui tervise­kah­justuse põhjustanud töö­andja, st asutus või ettevõte, on lik­videeritud, peab inimene hüviti­se taotlemiseks pöörduma elukoha­järg­sesse pensio­niametis­se.

Õigus tööturuteenustele ja –toetustele on

1)      Eesti alalisel elanikul;

2)      tähtajali­se ela­mis­loa alusel Eestis elaval välismaalasel;

3)      Eestis viibival pagulasel;

4)      Eestis viibival Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul.

Tööturutoetused on:

1)      töötutoetus;

2)      stipendium;

3)      sõidu- ja majutustoetus.

 Tööturutoetusi maksavad Tööturuameti piirkondlikud struktuuriüksused.


Allikas: Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Kodaniku käsiraamat