21:20 05. Veebruar 2012
- Aktiivne noor
- Iseseisvumine
- Keskkond ja säästev areng
- Raha
- Suhted
- Tervis
- Toetused
- Turvaline ühiskond
- Töötamine
- Vabatahtlik tegevus
- Välismaale
- Õppimine
- Ühiskond ja kodanik
- Haridus- ja Teadusministeerium
ülevaade õppetoetustest, stipendiumitest ja õppelaenust
Hariduse toetamine
Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaühel õigus haridusele. Õppimine on teatud eani kohustuslik ning ühtlasi ka riigipoolt toetatav. Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Igal aastal saavad kohalikud omavalitsused riigieelarvest raha õpetajate töötasudeks, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks.
Lisaks maksab riik ka koolitoetust iga aasta augusti või septembrikuujooksul kuni 19-aastastele päevases õppevormis, põhikoolis, gümnaasiumis, meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis, põhikooli baasil kutseõppeasutuses käivatele lastele. Koolitoetust ei maksta õhtuses õppevormis või kaugõppes õppijatele.
Lisaks olemasolevatele stipendiumitele ja erafondidele on riik pannud õla alla ka õppelaenule ja õppetoetustele selleks, et tagada parem ligipääs haridusele ning motiveerida õppurit täiskoormusega ja edukalt õppima ning õppekava nominaalkestusega läbima.
Erinevad koolitused on tavaliselt tasulised ja ka üsna hinnalised. Siinkohal toetab riik koolituses osalemist maksusüsteemi kaudu: tulumaksuseaduse alusel on õppuril õigus tulumaksuvabastusele koolituseks kulunud summa ulatuses.
