Projektitoetused ja rahastus
Viimaste aastakümnete jooksul on projektid ja raha taotlemine projektide abil muutunud keskseks teemaks peeagu kõikides eluvaldkondades. Eksisteerib hulgaliselt erinevaid fonde, organisatsioone, programme ja allikaid, kus on võimalik taotleda rahastust just projektide abil.
Projektitoetused võivad olla üheltpoolt nii võimaluseks ennast teostada kui ka vahendiks midagi ühiskonna arengu jaoks ära teha ja muutusi ellu viia. Eduka projekti abil saab näiteks alustava ettevõtte jaoks toetust, noorsoovahetust, laagrit või üritust korraldada või hoopis teatud valdkonna üleriiklikusse arengusse panustada.
Kõrval on toodud mitmeid viiteid erinevatele rahastusallikatele, kuid kõige selle juures on väga oluline ka hea projekt.
Järgnevalt mõned nõuanded projekti kirjutamiseks:
Projektide koostamine ning elluviimine toimub samm-sammult. Üldiselt võib projektide puhul tuua välja 4 peamist etappi :
1) projekti määratlemine ja idee kirjeldamine;
2) projekti planeerimine (selgete eesmärkide sõnastamine, ressursside kavandamine jm);
3) projekti teostamine, elluviimine;
4) projekti lõpetamine ja hindamine.
Selleks, et projekt oleks edukas, tuleks arvesse võtta järgmisi punkte:
- Projekt peab olema asjakohane, suunatud tegelikele vajadustele ning tagama positiivse muutuse.
- Projekt on tegelikkuses ka teostatav. Selleks tuleks teha kindlaks, kas projekti elluviimiseks on piisavalt ressursse (inimesi, rahalisi vahendeid jm). Analüüsida tuleks ka võimalikke ohte ja riske, mis võiksid projekti teostamist mõjutada.
- Hea projekt on detailideni läbimõeldud.
- Edukas projekt on jätkusuutlik ning selle teostamisel saab teoks mingi positiivne mõju, mis jätkub ka peale projekti lõppu.
Projekti planeerimisel tuleks mõelda järgnevale:
1. Mis on see probleem, mida minu projekt hakkab lahendama ning kellele seda projekti vaja on? Samuti tuleks selgitada ka probleemi põhjused ning ulatus.
2. Milliseid huvigruppe saaks/tuleks kaasata? Tuleks mõelda, kes ja mis moel võiks minu projektis osaleda (mida keegi võiks teha).
3. Kas minu projekt on tegelikkuses ka teostatav (kas on olemas piisavalt raha, inimesi, tehnikat jm)? Teadvustada tuleks ka riske, mis võiksid ohustada projekti elluviimist.
4. Millised on konkreetsed eesmärgid, miks ma selle projekti tahan ellu viia? Eesmärgid peaksid olema võimalikult konkreetsed ning need tuleks muuta mõõdetavaks, et hiljem saaks hinnata, kuidas on suudetud neid ellu viia. Üht projekti saab jagada mitmeteks eesmärkideks ja seda tulekski teha, sest hiljem on nii tulemusi palju lihtsam hinnata.
5. Millised oleksid võimalikud alternatiivid ühe või teise võimaluse äralangemisel, mõne ohu ilmnemisel?
6. Tegevuste planeerimine tuleks mõelda järgnevale:
- mis on projekti algus- ja lõpukuupäev. Teha ka kindlaks, et see oleks vastavuses tegelike võimalustega;
- kas kõik projekti eesmärgid on defineeritud ja neid on võimalik saavutada mingi tegevuse läbi. Kontrollida tuleks ka, et kas kõigile tegevustele on olemas eesmärk;
- missuguseid ettevalmistusi vajab iga tegevus?
Projekti eelarve:
Igal projektil peab olema eelarve, mis koosneb kulutustest (projekti maksumus) ning tuludest (kulude katmiseks projektis kasutatavad ressursid). Eelarved peavad olema tasakaalus (st kulud ja tulud on võrdsed).
Kuigi sõltuvalt sellest, kui ulatuslik projekt on, võib algstaadiumis üldise eelarve koostamine olla raske, tavaliselt kasutataksegi keskmise või pikaajaliste kestvustega projektide puhul eelarve täiendamist. Sellest hoolimata on eelarve oluline, kuna annab ülevaate projekti realistlikkusest ning mõõtmetest. Lisaks üldisele eelarvele tuleks koostada ka olulisemate tegevuste eelarved.
Lisaks veel nõuandeid:
- Küsige projektiga seotud inimeste arvamusi
- Küsige arvamusi võimalikult paljudelt inimestelt
- Ärge kartke paluda abi!
- Ärge ülehinnake aega! Tõenäoliselt jääte ajahätta
- Otsige mujal läbiviidud sarnaste projektide tulemusi
- Ärge pange kogu projekti sõltuma ühest tegevusest
- Julgege liikuda vastuvoolu!
Allikas: “T-Kit Käsiraamat. Projektijuhtimine”