Soovita head linki
Avaleht » Toetused » Noor perekond » Vanemahüvitis

Vanemahüvitis

Õigus vanemahüvitisele on last kasvataval vanemal, lapsen­da­jal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on Eesti alaline elanik, Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane või kes elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse alusel.

Üldjuhul on kuni lapse kuue kuu vanuseks saamiseni õigus hüvi­ti­sele last kasvataval emal, edasi on vanemate endi otsustada, kellele seda makstakse. Kui üks vanematest on pärast lapse kuue kuu vanuseks saamist lapsehoolduspuhkusel, on õigus hüvitisele sellel vanemal.

Vanemahüvitise saamise periood

Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast.
Õigus vanemahüvitisele lõpeb, kui rasedus- ja sünnituspuhkuse algusest on täitunud 455 päeva, alates aastast 2008 575 päeva. Lisatingimuseks on, et ema pidi jääma rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 päeva enne arsti määratud eeldatavat sünnikuupäeva. Kui ema jäi puhkusele hiljem, väheneb nende päevade võrra hüvitise maksmise periood. Kui lapse ema ei töötanud ning tal polnud õigust sünnitushüvitisele, makstakse hüvitist lapse sündimisest kuni 14 kuu vanuseks saamise päevani, alates 2008 kuni 18 kuu vanuseks saamiseni.

Va­nemahüvitist makstakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest.

Vanemahüvitise saamise aja saab täpselt välja arvutada sotsiaalministeeriumi koduleheküljel www.sm.ee

Vanemahüvitise suurus

Vanemahüvitise suurus arvutatakse taotleja hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta ühe ka­lendri­kuu keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel.

Kui hüvitise taotlejal on veel alla 2 aasta ja 6 kuu vanuseid lapsi ning kui ta eelmise aasta ühe kalendrikuu keskmine tulu on väiksem, kui talle eelmise lapse puhul määratud hüvitise arvutamise aluseks olnud tulu, arvutatakse hüvitis varasemast tulust.

Hüvitise suuruseks kuus on reeglina 100% hü­vitise saaja tulust, kuid mitte rohkem kui hüvitise maksimaalsuurus. Hüvitise maksimaalne suurus kuus on eelmise aasta kolmekordne vabariigi kesk­­mine sotsiaalmaksuga maksustatud ühe kalend­rikuu tulu. 2009. aasta maksimumhüvitis on 30729 kroo­ni.

Kui hüvitise taotleja eelmise kalendriaasta kuu keskmine tulu oli väiksem kuupalga alamäärast, makstakse vanemahüvitist kuupalga alammääras. 2009. aastal on selleks 4350 krooni.

Kui hüvitise taotleja ei saanud eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, on vanemahüvitise suuruseks hüvitise määr, mis kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega. 2009.aastal on selle suuruseks 4350 krooni.

Vanemahüvitis töötamise korral

Vanemahüvitist makstakse ka juhul, kui hüvitise saaja saab samaaegselt töist tulu. Hüvitise suurus aga sõltub isiku poolt saadud sotsiaalmak­suga maksustatavast tulust.

Hüvitist makstakse täies ulatuses, kui hüvitise saaja saab kuus juur­­de kuni kehtiva hüvitise määra suuruse summa.

Kui hüvitise saaja saab hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, vähendatakse hüvitist sõltuvalt sellest, kui suur on saadud tulu.

Hüvitist ei maksta, kui hüvitise maksmise kalendrikuul saa­dud tulu ületab viiekordset hüvitise määra.

Vanemahüvitise taotlemine

Vanemahüvitise saamiseks tuleb hüvitise taotlejal esitada eluko­hajärgsele pensioniametile avaldus ja isikut tõen­dav dokument. Mõningal juhul on vaja esitada ka lisadokumente.

Avalduse vanemahüvitise saamiseks saab esitada ka elekt­roon­selt kodanikuportaali kaudu (toodud peretoetuste juures).

Vanemahüvitise maksustamine

Vanema­hü­vitis maksustatakse tulu­mak­suga. Kui vanema­hüvitise saaja soovib, et talle hü­vitise maksmisel rakendataks tulumaksuvaba miinimumi, peab ta selleks esitama aval­duse pensioniametile.


Allikas: Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Kodaniku käsiraamat; Sotsiaalministeerium.