Avaleht » Toetused » Noor perekond » Peretoetused

Peretoetused

Õigus peretoetustele on Eesti alalisel elanikul, Eestis elaval välismaalasel, kellel on tähtajaline elamisluba või kes viibib Eestis välismaalaste seaduse alusel. Õigus taotleda peretoetust on lapse emal, isal, eestkostjal, hooldajal, võõrasvanemal, kasuvanemal, mõningal juhul ka teistel isikutel (lapsehoolduspuhkust kasutav isik) või lapsel endal.

Peretoetuste taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse pen­sio­niametisse, esitada avaldus ja isikut tõendav dokument ning vajaliku lisadokumendid.

Taotlust saab esitada ka elektroonselt aadressil http://www.eesti.ee/, X-tee teenused kodanikule, pensionikindlustuse registri teenuste alt.

Igakuulised peretoetused

Lapsetoetus

Lapsetoetust makstakse lapse sündimisest kuni tema 16-aas­taseks saamiseni. Lapse õppimisel päevases õppevor­mis või me­ditsiinilistel näidustustel muus õppevormis, põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutustes makstak­se toetust lapse 19-aas­ta­seks saamiseni. 19-aastaseks saamisel makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni. Lapsetoetuse suurus on esimese ja teise  lapse puhul on kahekordne lapsetoetuse määr (2009. a 300 krooni) ning alates kolmandast lapsest kuuekordne lapsetoetuse määr (2009. a 900 krooni).

Lapsehooldustasu

Lapsehooldustasule on õigus ühel vanematest, kes kasvatab:

1)      kuni 1- aastase lapse vanemale (700 kr)

2)      kuni 3-aastast last – pooles lapsehooldustasu määras iga kuni 3-aastase lap­se koh­ta (600 kr);

3)      lisaks ühele või enamale kuni 3-aastasele lapsele ka 3-8-aasta­seid lap­si - ¼ lap­sehooldustasu määras iga 3-8-aastase lapse kohta (300 kr);

4)      kol­me ja enamalapse­li­ses perekonnas kolme või enamat vähe­malt 3-aas­tast lapsetoetust saa­vat last - ¼ lapsehooldustasu määras iga 3-8-aastase lapse koh­ta (300 kr).

Isikul, kellele makstakse lapse­hooldustasu, on õigus täiendavale lapsehooldustasule 100 krooni kuus iga kuni 1-aastase lapse kohta.

Lapsehooldustasu ei maksta lapse kohta, kelle sünniga seoses makstakse vanemale sünnitushüvitist või vanemahüvitist.

Kui üks vaematest on lapsehoolduspuhkusel, on temal õigus lapsehooldustasule. Lapsehoolduspuhkust antakse lapse emale (isale, hooldajale) lapse kuni 3-aastaseks saamiseni.

Üksikvanema laps

Üksikvanema lapse toetust makstak­se ju­hul, kui lapse sünniaktis puudub kanne isa kohta, see on tehtud ema ütluste alusel või vanem on tunnistatud tagaotsita­vaks. Toetuse suurus on kahekordne lapsetoetuse määr (300 kr).

Ajateenija laps

Ajateenija lapse toetust makstakse kaitse­jõu­du­de ajateenistuses oleva vanema lapsele lapsetoetuse viie­kordses mää­ras (750 kr).

Eestkostel laps

Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust maks­takse vanemliku hoo­lit­suseta jäänud lastele, kelle üle on seatud eestkoste või kelle suhtes on sõlmi­tud pere­kon­nas hooldamise le­ping. Toetuse suurus on kuuekordne lapse­toetuse määr 3000 kr).

Suure pere vanem

Seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetusele on õigus ühel vanematest, kes kasvatab peres seitset või enamat last. Toetuse suurus on 2009. aastal  2640 krooni.

Ühekordsed peretoetused

Sünni- ja lapsendamistoetus

Sünnitoetust makstakse ühele vanematest lapse sünni korral. Sünnitoetuse suuruseks on alates 2006. aastast 5000 krooni iga lapse kohta.

Lapsendamistoetust makstakse lapsenda­jale, kel­­lest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasva­nem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust maks­tud. Lapsendamistoetuse suuruseks on 5000 krooni iga lapsendatud lapse kohta.

Elluastumistoetus

Elluastumistoetust makstakse lapsena hoolekandeasutuses või erivajadustega õpilaste koolis kas­va­nud vanemliku hoolitsuseta isikule, kui ta asub uude elukohta iseseisvalt elama. Elluastumistoetust makstakse 40-kordses lapsetoetuse määras (6000 kr). Kui taotleja elas hoolekandeasutuses või erivajadusega laste koolis alla 3 aasta, vä­hen­da­takse elluastumistoetust iga 3-st aas­tast vähem oldud kuu eest 2,5%.

Muud peretoetused

Koolitoetus

Lapse ühekordset koolitoetust 2009. aastal ei maksta.


Allikas: Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Kodaniku käsiraamat