- Aktiivne noor
- Iseseisvumine
- Keskkond ja säästev areng
- Raha
- Suhted
- Tervis
- Toetused
- Turvaline ühiskond
- Töötamine
- Vabatahtlik tegevus
- Välismaale
- Õppimine
- Ühiskond ja kodanik
- Töövõimetus
ülevaade ajutisest- ja püsivast töövõimetusest - Toetused töövõimetuse korral
- Sotsiaalkindlustus
- Pensionikindlustus
- Noor perekond
- Töötamisega seotud toetused
- - Töötuskindlustus
- - Tööturutoetused
- - Töövõimetuspension
- - Ajutise töövõimetuse hüvitised
- - Erivajadustega töötaja toetamine
- Ravikindlustus
- Hariduse toetamine
- Sponsorlus
- Projektitoetused ja rahastus
- Ettevõtluse toetamine
Töövõimetuspension
Töövõimetuspension
Õigus töövõimetuspensionile on püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikul alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionini, juhul kui ta töövõime kaotus on 40 –100 % ning kui tal on olemas töövõimetuspensioni saamiseks vajalik staaž. Nõutava staaži pikkus sõltub isiku vanusest. Alla 21-aastastel staažinõue puudub, kuid näiteks 30-aastane peab omama 4 ja 50-aastane 10 aastat staaži.
Töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse puhul staažinõuet ei ole. Selle taotlemisel esitatakse täiendavalt tööõnnetuse või kutsehaigestumise raport või muu dokument, millest nähtub Eesti õigusaktide alusel tuvastatud tööõnnetus või kutsehaigus.
Töövõime kaotuse protsent määratakse arstliku töövõimetuse ekspertiisiga.
Töövõimetuspensioni arvutamine
Töövõimetuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järgmistest vanaduspensionidest:
· isiku enda vanaduspension töövõimetuspensioni määramise hetkel;
· vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.
Isiku töövõimetuspensioni suurus on eelnimetatud kahest summast suurema ja töövõime kaotuse protsendi korrutis.
Näide
40-aastase püsivalt töövõimetuks tunnistatud isiku töövõime kaotus on 80 protsenti. Tal on Eestis omandatud pensioniõiguslikku staaži 20 aastat, pensionikindlustusstaaži 3 aastat ja tema aastakoefitsientide summa on 3,9. Isiku enda vanaduspension oleks järgmine:
1) baasosa 858 krooni;
2) staažiosak 20 x 42,83 = 857 krooni;
3) kindlustusosak 3,9 x 42,83 = 167 krooni.
Kokku 1882 krooni.
Vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži puhul arvutatakse järgmiselt:
1) baasosa 858 krooni;
2) staažiosak 30 x 42,83 = 1285 krooni.
Kokku 2143 krooni.
Näites toodud juhul võetakse isiku töövõimetuspensioni arvestamise aluseks vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži puhul, kuna see on suurem kui isiku enda vanaduspension.
Kuna isiku töövõime kaotus on 80 %, on tema töövõimetuspension 0,80 x 2143 = 1714 krooni.
Kui arvutatud töövõimetuspension jääb väiksemaks kui rahvapensioni määr, siis makstakse töövõimetuspensioni rahvapensioni määras.
Vanaduspensioniea saabudes määratakse isikule vanaduspension. Kui arvutatud vanaduspension osutub väiksemaks varem makstud pensionist, makstakse vanaduspensioni varem makstud pensioni suuruses.
Allikas: Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Kodaniku käsiraamat










