Erivajadustega töötaja toetamine
Riik toetab erivajadustega inimesi, kui inimesel on oma puude tõttu lisakulutusi, näiteks on vaja abivahendeid, hooldust, rehabilitatsiooni või on lisakulutused seotud transpordi, õppimise või töötamisega.
Puudega töötu on töötu, kellel on puue või kes on tunnistatud osaliselt või täielikult töövõimetuks. Tööturuamet pakub puudega töötule või tema tööandjale järgnevaid teenuseid:
Tööruumide ja –vahendite kohandamine. Töökoha muutmisel puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks hüvitab Tööturuamet tööandjale pärast puudega isiku tööandja juures tööle/teenistusse asumist töökoha ja -vahendi kohandamise maksumusest 50%, kuid mitte rohkem kui 30 000 krooni.;
Töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine töötajale, kellel puudest tulenevalt ei ole võimalik tööülesandeid täita. Abivahendi vajalikkus selgitatakse välja individuaalses tööotsimiskavas, mille koostavad juhtumikorraldaja ja töötu üheskoos;
Abistamine tööintervjuul, kui isik on näiteks kuulmis- või kõnepuudega, aga ka muude suhtlemisprobleemidega puudega töötu puhul, kui ta loob esmast kontakti tööandjaga;
Tugiisikuga töötamine. Teenust osutatakse töötule, kes vajab puudest tulenevalt töötamisel abi ja juhendamist, kui tööandja võtab puudega töötu tööle/teenistusse määramata tähtajaks.
Tööalase täiendamise korral on puudega inimesel võimalik taotleda täiendkoolitustoetust kuni 9600 krooni kolme kalendriaasta jooksul.
Lisaks sotsiaaltoetustele kompenseerib riik puuetega inimestele töövõimetuspensioni kaudu töövõime kaotuse tõttu saamata jäänud töötasu. Selleks määratakse inimesele töövõime kaotuse protsent. Töövõime kaotuse määramisel on otsustavaks inimese terviseseisund ning osaline või täielik võimetus töötada ja endale elatist teenida. Töövõimetuspensionile annab õiguse töövõime kaotus 40-100%. Pensioni suurus sõltub inimese tööstaažist ja töövõime kaotuse protsendist.
Allikas: Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Kodaniku käsiraamat. Sotsiaalministeerium.