22:27 05. Veebruar 2012
- Aktiivne noor
- Iseseisvumine
- Keskkond ja säästev areng
- Raha
- Suhted
- Tervis
- Toetused
- Turvaline ühiskond
- Töötamine
- Vabatahtlik tegevus
- Välismaale
- Õppimine
- Ühiskond ja kodanik
- Haridus- ja Teadusministeerium
õppetoetuste tutvustus - Õppetoetused
- Õppelaen
Taotlemine ja tagasimaksmine
Õppetoetus
Õppetoetused
Põhitoetust saavad taotleda üliõpilased, kes õpivad täiskoormusega või juhul, kui õpinguid on alustatud enne 2003/2004. õppeaastat, statsionaarses või päevases õppevormis. Õppekaval, kus õpitakse, peab olema riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti. Samuti ei tohi üliõpilane olla õppinud kauem, kui näeb ette õppekava nominaalkestus. Toetusi saab ca 1/3 riigieelarvelistel kohtadel õppivatest üliõpilastest. Paremusjärjestus toetuse saamiseks koostatakse õppekavati, arvestades õppekava täitmise mahtu ning vajadusel hindeid.
Täiendava toetuse taotlemisel lisandub eelnevalt nimetatud tingimustele veel nõue, et toetuse taotleja elukoht peab rahvastikuregistri andmetel asuma väljaspool omavalitsusüksust, kus asub õppeasutus ning sellega piirnevat omavalitsusüksust. Täiendav toetus on mõeldud eelkõige eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks.
Kõrgharidust omandav üliõpilane saab taotleda põhitoetust 800 krooni ning täiendavat toetust 400 krooni kuus, aastas 10 kuu jooksul.
Eritoetus. Õppeasutusel on õigus vastavalt oma korrale kasutada 5% põhi- ja täiendava toetuse fondist eritoetusteks. Eritoetuse taotlemise tingimusi vaata õppeasutuste kodulehekülgedelt.
Doktoranditoetust on õigus taotleda doktorandil, kes õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal ja ei ole ületanud õppekava nominaalkestust. Doktorandi toetuste suurus on 6000 krooni kuus, mida makstakse 10 kuu jooksul aastas.
Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel olles.Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
