- Aktiivne noor
- Iseseisvumine
- Keskkond ja säästev areng
- Raha
- Suhted
- Tervis
- Toetused
- Turvaline ühiskond
- Töötamine
- Vabatahtlik tegevus
- Välismaale
- Õppimine
- Ühiskond ja kodanik
Ostmine ja leping
Oma korteri või maja ostmine on väga tähtis otsus ning seda ei maksa teha mõtlematult võttes esimese ettejuhtuva pakkumise. Enne ostmist tee kindlaks tingimused, millele kodu peaks kindlasti vastama:
* asukoht
Seejärel on juba lihtsam välja selekteerida kõige sobivaimad objektid ning neid külastada.
* hind
* kivi-, paneel- või puumajas
* uues, renoveeritud vanas või remonti vajavas majas
* mitmendal korrusel
* superluks, elamiskõlblik või remonti vajav korter
* kas autole on vaja parkimiskohtaKorterit või maja võib osta iseseisvalt või kasutada kinnisvarabüroode abi. Kuigi firmad võtavad vahendustasu, siis valdavad nad infot, milline on hetke turusituatsioon ja millised on parimad võimalused. Lisaks aitavad nad ka lepingute sõlmimisel, notariaja kinnipanekul, finantseerimise korraldamisel, ostu-müügitehingu sõlmimisel ja üleandmis-vastuvõtu akti koostamisel.
Mõlemal juhul tuleb korteri või maja ostmisel tähele panna järgnevaid punkte:
- Korteri ostmisel on vaja jälgida, kas müüja on selle korteri omanik ja milline on ostetava korteri omandivorm:
- Korteriomand - sel juhul on maa kinnistatud ja korter on reaalosa elamust;
- Vallasasi - korter on erastatud, kuid elamu all olev maa mitte. Pangalaenu tagatiseks panditud korteri puhul tuleb arvestada, et kui vallasasi muutub pärast kinnistamist kinnisasjaks, tuleb pant vormistada hüpoteegiks ning ka selle eest tuleb maksta. Pangalaenuga ostu puhul tuleb tellida hooneregistrist vara kohta õiend.
- Kinnisasi - korterialune maa on erastatud ja korteri juurde kuulub sellest mõtteline osa.
- Hea on, kui majas on hästi toimiv korteriühistu. Kasulik on teada, kas ühistu on kogunud makse nn remondifondi, ja mida selle rahaga on juba tehtud. Ka on vaja teada, kas ühistu on võtnud laenu. Korteriühistust tuleks ka uurida, kas ostetaval korteril on võlgnevusi.
- Naabrid - katsuge uurida, kes on tulevased naabrid. Eriti suure korrusmaja puhul on oluline teada, kes elab teie peal ja kõrval. Väiksemas majas on see kergem Abiks võib olla Justiitsministeeriumi kodulehel asuv kohtulahendite andmebaas, kust saab aadressi järgi otsida, kas seal elamus on toimunud seaduserikkumisi.
- Kontrollige ega korteris ei ole üürnikku/sundüürnikku.
- Kasulik on uurida, palju tuleb maksta kommunaalmakse. Samuti uurige, millist kütet majas kasutatakse. Kõige kallim on tavaliselt elektriküte. Samuti uurige välja, kas korteris on paigaldatud veemõõtjad - kui neid pole, on kasulik need paigaldada, kuid siis peab arvestama juba lisakulutustega.
Ostu-müügi leping
Kinnisvara ostmise puhul, tuleks kokku leppida järgmistes küsimustes:
- Millal ja millistes osades toimub ostusumma tasumine (käsiraha, järelmaks)?
- Kes tasub notaritasu?
- Millal toimub objekti üleandmine (eluruumide puhul ka tähtaeg, millal eelmised elanikud end välja registreerivad)?
- Millised tehnilised seadmed antakse üle koos objektiga (pliidid, boilerid jms).?
Objekti ostu-müügi vormistamine toimub notari juures ning selleks vajalikud põhidokumendid on:
- Ehitisregistri õiend (kehtib 10 päeva) või väljavõte kinnistusraamatust (kehtib 15 päeva)
- müüja abikaasa nõusolek (notariaalne, abikaasa võib ka lepingu sõlmimisel kaasas olla ja avaldada nõusolekut suuliselt)
- Pass (mittekodaniku passi puhul peab passis olema elamisluba)
Allikas: Riigiportaal eesti.ee materjalid
