- Aktiivne noor
- Iseseisvumine
- Keskkond ja säästev areng
- Raha
- Suhted
- Tervis
- Toetused
- Turvaline ühiskond
- Töötamine
- Vabatahtlik tegevus
- Välismaale
- Õppimine
- Ühiskond ja kodanik
- Alaealiste komisjonide
tutvustus ja piirkondlike komisjonide kontaktid - Politsei info
kuritegevuse ennetamise ja enda kaitmise kohta - Justiitsministeerium, alaealiste kuritegude
vähendamise arengukava
Kuritegevus
Kriminaalvastutusele võtmisele kuulub isik, kes enne kuriteo toimepanemist on saanud viisteist aastat vanaks.
Raskete kuritegude (tahtlik tapmine, üliraske ja raske kehavigastuse tahtlik tekitamine, piinamine, röövimine jt) eest võetakse kriminaalvastutusele ka 13 – 15-aastaselt. Kui kohus leiab, et isikut, kes pani kuriteo toime enne 15-aastaseks saamist (samuti isikut, kes 15 – 18-aastaselt pani toime kolmanda astme kuriteo), saab mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata, nähakse ette muud mõjutusvahendid – eri-õppekasvatusasutusse või ravikasvatusasutusse paigutamine (KrK § 61 lg1). Isikule, kes kuriteo toimepanemise ajal oli noorem kui 18-aastane, ei tohi määratava vabadusekaotusliku karistuse aeg ületada 8 aastat. Alaealised kannavad vabadusekaotust noortevanglas. Alaealisele võib mõista aresti tähtajaga kuni üks kuu õpingutest ja tööst vabal ajal. Rahatrahvi ei saa mõista alaealisele süüdimõistetule, kellel puudub iseseisev sissetulekuallikas. Alaealisus on karistuse mõistmisel vastutust kergendavaks asjaoluks.
Vastavalt Karistusseadustikule võib väärteo eest võtta vastutusele isiku, kes enne väärteo toimepanemist on saanud 15-aastaseks. 15 – 18-aastase alaealise poolt toimepandud väärteoasja arutav ametiisik, halduskohtunik või kohus võib menetluse lõpetada ja materjalid üle anda sotsiaaltalitusele, kui haldusõiguse rikkuja isikut arvestades on otstarbekas kohaldada kasvatuslikke abinõusid.
Mõjutusvahendid
Alaealisele võib kohaldada ühte või mitut järgmistest mõjutusvahenditest:
1) hoiatus;
2) koolikorralduslikud mõjutusvahendid;
3) vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde;
4) lepitamine;
5) kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või lastekodus;
6) üldkasulik töö;
7) käendus;
8) noorte- või sotsiaalprogrammides või ravikuurides osalemine;
9) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine.
Alaealiste komisjon võib kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kohaldada järgmisi koolikorralduslikke mõjutusvahendeid:
1) põhiharidust omandavate kasvatusraskustega õpilaste eraldi klassi suunamine;
2) pikapäevarühma suunamine.
Alaealine rakendatakse üldkasulikule tööle 10-50 tundi üksnes tema nõusolekul ning tööst ja õppimisest vabal ajal. Alla 13-aastastele alaealistele võib määrata üldkasulikku tööd kuni 10 tundi.
Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kool on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel moodustatud kool, kuhu õpilane suunatakse alaealiste komisjoni taotlusel kohtumääruse alusel. Alaealiste komisjon võib taotleda kohtult luba 12 aasta vanuse või vanema alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks. Erandkorras võib kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks luba taotleda ka juhul, kui alaealine on vähemalt 10 aasta vanune. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutatakse alaealine kuni kaheks aastaks. Tähtaja määramisel arvestatakse õppeaasta lõpuga.
Allikas: Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Kodaniku käsiraamat










