Kuritegevus

Kriminaalvastutusele võtmisele kuulub isik, kes enne kuriteo toi­me­pa­ne­mist on saanud viisteist aastat vanaks.

Raskete kuritegude (tahtlik tapmine, üliraske ja raske kehavi­gas­tuse taht­­­lik tekitamine, piinamine, röövimine jt) eest võetakse kri­minaal­vastu­tusele ka 13 – 15-aastaselt. Kui kohus leiab, et isikut, kes pani kuriteo toime enne 15-aastaseks saamist (samuti isikut, kes 15 – 18-aastaselt pani toime kolmanda astme kuriteo), saab mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata, nähakse ette muud mõ­jutusvahendid – eri-õppekasvatus­asutusse või ravikasva­tus­asu­tus­se paigutamine (KrK § 61 lg1). Isikule, kes kuriteo toimepane­mise ajal oli noorem kui 18-aastane, ei tohi mää­ra­­ta­va vabaduse­kaotusliku karistuse aeg ületada 8 aastat. Alaealised kan­na­vad vabadusekaotust noortevanglas. Alaealisele võib mõista ares­ti täht­ajaga kuni üks kuu õpingutest ja tööst vabal ajal. Rahatrahvi ei saa mõis­ta alaealisele süüdimõistetule, kellel puudub iseseisev sissetule­ku­allikas. Alaealisus on karistuse mõistmisel vastutust kergendavaks asjaoluks.

Vastavalt Karistusseadustikule võib väärteo eest võtta vastutusele isiku, kes enne väärteo toimepanemist on saanud 15-aastaseks. 15 – 18-aas­tase alaealise poolt toimepandud väärteoasja arutav ametiisik, hal­dus­kohtunik või kohus võib menetluse lõpetada ja materjalid üle anda sot­siaaltalitusele, kui haldusõiguse rikkuja isi­kut arvestades on otstarbekas kohaldada kasvatuslikke abinõusid.

Mõjutusvahendid

Alaealisele võib kohaldada ühte või mitut järgmistest mõjutus­va­hen­ditest:

     1)   hoiatus;

     2)   koolikorralduslikud mõjutusvahendid;

     3)   vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, sotsiaal­töötaja või muu spetsialisti juurde;

     4)   lepitamine;

     5)   kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või lastekodus;

     6)   üldkasulik töö;

     7)   käendus;

     8)   noorte- või sotsiaalprogrammides või ravikuurides osale­mine;

     9)   kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine.

Alaealiste komisjon võib kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumi­sea­duse­ga kohaldada järgmisi koolikorralduslikke mõjutusvahendeid:

     1)   põhiharidust omandavate kasvatusraskustega õpilaste eraldi klassi suunamine;

     2)   pikapäevarühma suunamine.

Alaealine rakendatakse üldkasulikule tööle 10-50 tundi üksnes te­ma nõusolekul ning tööst ja õppimisest vabal ajal. Alla 13-aas­tastele ala­ea­listele võib määrata üldkasulikku tööd kuni 10 tundi.

Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kool on põhikooli- ja güm­naa­siumiseaduse alusel moodustatud kool, kuhu õpilane suuna­tak­se ala­ealiste komisjoni taotlusel kohtumääruse alusel. Alaealiste komisjon võib taotleda kohtult luba 12 aasta vanuse või vanema alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paiguta­miseks. Erandkorras võib kas­vatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks luba taot­le­da ka juhul, kui alaealine on vähe­malt 10 aasta vanune. Kas­vatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutatakse alaealine ku­ni kaheks aas­taks. Tähtaja määra­misel arvestatakse õppeaasta lõpuga.


Allikas: Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Kodaniku käsiraamat