Soovita head linki
Avaleht » Keskkond ja säästev areng » Ohud keskkonnale

Ohud keskkonnale

Vaevalt arvab keegi Eestis, et lumeta talv on tore. Kliimamuutus ehk globaalne soojenemine on üks tänapäeva suuremaid väljakutseid, mis mõjutab meie elu juba praegu ja kui me midagi ette ei võta võivad tulemused olla hirmutavad.

Alates 20. sajandi algusest on Maa temperatuur kiiresti tõusnud, nii on keskmine õhutemperatuur tõusnud 0,74 °C võrra. Kas see tundub pisikese muutusena? Mõtle sellele, et 1990ndad olid viimase 1000 aasta kõige soojem aastakümme. Soojenemine jätkub ja 11 kõige soojemat aastat on olnud viimase 12 aasta hulgas. Euroopas on 1990ndatel aastatel aset leidnud ilma ja kliimaga seotud katastroofide, nagu näiteks üleujutused ja tormid, sagedus kahekordistunud võrreldes eelneva kümne aastaga. Muutunud on ka looduse üldine tasakaal, näiteks on tõusnud merevee tase, mis on halb uudis madalatel aladel elavatele inimestele. Lume paksus on alates 1960ndate keskpaigast vähenenud 10%.

ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel, mis ühendab sadu kliimaeksperte kogu maailmast, ennustab, et 2100 aastaks on maa keskmine temperatuur tõusnud tõenäoliselt veel 1,8- 4°C võrra, halvimal juhul koguni kuni 6,4 °C võrra.

Teadlased vaidlevad selle üle, kas kliimamuutuste taga on maakera loomulik areng või meie eluviis. Kindel on see, et maakeral ei ole kunagi nii palju inimesi elanud ja inimesed ei ole varem maakera niimoodi saastanud kui praegu. Kliimamuutust mõjutabki otseselt meie endi eluviis, eelkõige rikaste ja arenenud piirkondade nagu Euroopa ja Põhja- Ameerika eluviis. Meie mugav elu ehk efektiivne transpordisüsteem, kodusid kütvad ja elektrit andvad elektrijaamad, mõttetuid vidinaid tootvad tehased ja üha enamale inimhulgale toitu andev põllumajandus, tekitavad hiiglaslikes kogustes kasvuhoonegaase, mis muudavadki globaalset kliimat.


Allikas: Euroopa päevik: teejuht nutikale tarbijale