Prügi liigid
Prügi võib jagada mitmeti. Üldlevinum viis prügi liigitada on vastavalt selle sorteerimisele:
Paberi valmistamiseks kasutatakse puitu – raiutakse maha metsa, mille pindala niigi pidevalt väheneb. Paberi valmistamine on ka palju energiat nõudev protsess. Paberi säästlik kasutamine ja vanapaberi ümbertöötlemine aitavad säilitada metsa ja säästa energiat.
Arenenud riikides töödeldakse ümber keskmiselt 50% tekkivast vanapaberist, Eestis jääb see protsent alla 15.
1 kilogrammist vanapaberist saab ümbertöötlemisel (lisatakse ka puitu) valmistada 1,6 kg uut paberit. Võrreldes tervenisti puidust toodetud paberiga hoiab see 1 kg uue paberi tootmisel kokku 1,5 kWh elektrienergiat ja 1,8 kg puitu).
Kogudes 70 kg vanapaberit säästad ühe puu.
Sobivad: ajalehed, ajakirjad, paljundus- ja printeripaber, joonistus- ja kirjapaber, jõupaber, kartong, papp, lainepapp, paberkotid (puhtad), raamatud, vihikud, paberihundis ribastatud paber ja muu puhas kiletamata paber.
Sobimatud: kiletatud paber, kuldse või hõbedase trükivärviga paber, kleeppildid, teibid (ka paberteip), kommipaberid, tetrapakendid ja muud määrdunud või märgunud paberid.
Erineva struktuuriga plastikut kasutatakse enamasti toodete pakendamiseks. Plastiktaaral on enamasti peal tähis: kolm noolt ja number, mis annab informatsiooni selle kohta, millise plastikuga on tegemist.
Plastik laguneb looduses väga aeglaselt, isegi kuni 500 aastat.
Bioplast laguneb looduses üsna lühikese aja jooksul. Teda saab kasutada ka toiduainete pakendite valmistamiseks.
Sobivad: plastikpudelid märgistusega PET, mis on eelnevalt vajalik kokku pressida.
Sobimatud: kilekotid, salatikarbid, shampoonipudelid (isegi kui tegemist on PET märgiga), õlipudelid (samuti hoolimata PET märgist), jogurtitopsid, kammid, ohtlike jäätmete taara, mänguasjad …
Metalltaarat kasutatakse tänapäeval vähem kui paarkümmend aastat tagasi. Peamiselt tekib metallist joogipurke, mida võetakse vastu ka taarakogumispunktides. Teisi metallesemeid võetakse vastu vanametalli kokkuostupunktides (Emex) vastavalt metalli tüübi järgi.
Sobivad: alumiiniumist ja plekist joogipurgid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning –korgid ja muu puhas metalltaara.
Metalltaara kogumispunkti viidavad esemed peavad olema tühjad ja puhtad. Purgid tuleb enne konteinerisse asetamist kokku pressida.
Sobimatud: aerosoolpakendid (deodorandipudelid, juukselaki pudelid), värvide ja lahustite pakendid ja igasugune määrdunud metalltaara.
Looduslikku klaasi on kasutatud kiviajast peale. Esimene klaasi valmistamine on teada Vana-Egiptusest umbes 2000 eKr ning seda tehakse tänapävani.
Sobivad: tühi ja puhas klaastaara, igat värvi klaaspurgid ja –pudelid.
Korgid, võrud, kaaned ja foolium tuleb taaral eemaldada, sest need takistavad klaasi töötlemist. Pabersildid võivad külge jääda.
Sobimatud: määrdunud klaastaara, aknaklaas, lehtklaas, kodukeemia taara, lambipirnid, peegelklaas, keraamilised esemed, kristall jms.
Mingeid keelde kompostimiseks linnas asuvates eramajades, korteriühistutes, koolides või muudes asutustes ei ole, kuid loomulikult tuleb kompost paigutada selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Seetõttu ei tohi kompost paikneda vahetult kaevu või veekogu kõrval ning arvestama peab kõigi veekaitsenõuetega. Komposti naaberkinnistu piirile paigutamiseks peab olema selle omaniku luba. Komposti kallale ei tohi pääseda närilised ega linnud.
Sobivad: toidujäätmed, saepuru, puulehed, lillemuld, igasugused taimejäänused, seente ja marjade puhastamise jäägid, koristamistolm, kohvifiltrid jms.
Sobimatud: paber, tuhk, kilesse pakitud orgaanilised jäägid
Kõikidest tekkivatest jäätmetest moodustavad väikese, aga sealjuures eriti tähelepanu vääriva osa ohtlikud jäätmed, mis oma olemuselt on mürgised või mille hävitamine on raske. Akusid kogutakse paljude tanklate juures, patareisid kauplustes. Tulevikuplaanis on jäätmefirmadel plaanis hakata vanu ravimeid koguma apteekides.
Sobivad: akud, patareid, vanad ravimid, õlifiltrid, värvijäätmed, liimijäätmed, lakijäätmed, saastunud taara, õlijäätmed, päevavalguslambid, olmekeemia, igasugused kemikaalid, laborijäätmed, kraadiklaasid, putuka- ja rotimürgid, suuremõõtmeline kodutehnika.
Enamasti kogutakse eraldi patareisid, kuna ülejäänud ohtlike jäätmete tekkimine on ebaregulaarne.
Kõik prügi, mis kuhugi eelneva alla ei mahtunud läheb olmeprügikasti. Selle prügikasti sisu rändab prügimäele.
Allikas: Tartu Keskkonnahariduse Keskus