21:20 08. Veebruar 2012
- Aktiivne noor
- Iseseisvumine
- Keskkond ja säästev areng
- Raha
- Suhted
- Tervis
- Toetused
- Turvaline ühiskond
- Töötamine
- Vabatahtlik tegevus
- Välismaale
- Õppimine
- Ühiskond ja kodanik
- Eesti Jäätmekäitlejate Liit
- Ragn-Sells jäätmekäitlus
huvitavat lugemist jäätmetest - Prügihunt
Tallinna prügimajanduse projekt
Prügi käitlemine
Kas teadsid, et olmeprügi konteineris omavahel segunenud jäätmeid ei saa enam taaskasutada?
Enamus sinna sattunud materjalidest ladustatakse prügimägedele, kus nad aastakümneid, mõned isegi sadu, mahamaetuna ja tarbetult vedelevad. Nii tekib Eestis igal aastal 552 500 tonni jäätmeid, mida on arvestuslikult 425 kg iga elaniku kohta.
Tegelikult saab igaüks jäätmete vähendamisele tublisti kaasa aidata. Kodus tekib iga päev terve hulk pakendi- ja muid jäätmeid, mida saab peale töötlemist uuesti kasutada ning suur hulk loodusvarasid jääb puutumata.
Selleks, et pakendijäätmeid uuesti töödelda, tuleb neid muudest jäätmetest eraldi kogumiskastidesse panna. Eri jäätmete kogumiskohti on Eestimaal palju ning neid tekib ajapikku juurde. Tuleb teha esimene samm, siis teine ning ajapikku muutub jäätmete sorteerimise harjumus samasuguseks, kui igahommikune hammastepesu.
Vastavalt pakendiseadusele kohustub tootjavastutusorganisatsioon korraldama pakendite kogumist üleriigiliselt. Täna finantseerib ETO pakendi kogumist kodumajapidamistest üle kogu riigi ca 2000 konteineri kaudu. ETO on esindatud enamuses omavalitsustes. ETO poolt finantseeritud kogumisüsteemi tähistatakse Rohelise Punkti märgiga ning nimetatakse Rohelise Punkti kogumissüsteemiks.
Pakendimaterjale kogutakse üldjuhul kahe eelsorteeritud jäätmevoona, millest üks on paber-papp pakendid ning teine segapakendid (klaas, metall, plast). Kogumiskohtadest ja teavitustööst saab täpsemat informatsiooni siit.Allikas: Eesti Taaskasutusorganisatisoon
