- Aktiivne noor
- Iseseisvumine
- Keskkond ja säästev areng
- Raha
- Suhted
- Tervis
- Toetused
- Turvaline ühiskond
- Töötamine
- Vabatahtlik tegevus
- Välismaale
- Õppimine
- Ühiskond ja kodanik
Kuidas tekib ja kuidas mõjutab keskkonda?
- Jäämäed sulavad. Juhul kui Gröönimaa jääkiht ära sulab, mis võib juhtuda järgmise paarisaja aasta jooksul, võib merevee tase tõusta seitse meetrit. Merevee taseme tõusmine ei ähvarda mitte ainult rannikualadel ja saartel elavaid inimesi, vaid saastab ka põlde ja puhta vee varusid.
- Liustikud taanduvad. 2050. aastaks sulab kolm neljandikku Šveitsi Alpide liustikest ja kaovad mitmed suusakuurordid.
- Kliimamuutus tekitab äärmuslikke ilmastikuolusid, sh torme, üleujutusi, põuda ja kuumalaineid.
- 1,2 miljardil inimesel üle kogu maailma puudub puhas joogivesi. Juhul kui globaalne temperatuur jätkab tõusmist, hakkavad veepuuduse all kannatama veel 2,4 kuni 3,1 miljardit inimest.
- Juhul kui temperatuur tõuseb veel 2,5 °C võrra, võib 50 miljonit inimest jääda näljaohtu.
- Haigused ei vaja passi ega viisat. Troopilised haigused nagu malaaria võivad levida põhjas asuvatesse riikidesse ohustades 210 miljonit inimest.
- Teadaolevalt oli läbi aegade kõige soojem aasta 2003. aasta. Euroopa kuumalaine põhjustas augusti kahel esimesel nädalal 35 000 inimese enneaegse surma, süütas hiiglaslikke metsatulekahjusid ja tekitas 156 miljardi krooni ulatuses põllumajanduskahju. 2070. aastaks võib selline kuumalaine Euroopas aset leida üle aasta.
- Loomad ja taimed ei suuda muutuva temperatuuriga kohaneda. Ühe uuringu kohaselt võib kliimamuutus 2050. aastaks viia ühe kolmandiku maailma liikide väljasuremiseni. Eriti haavatavad on külmades piirkondades elavad loomad nagu jääkarud, hülged, morsad ja pingviinid.
- Kliimamuutus võib valla päästa konflikte, näljahädasid ja suuri põgenikevooge, kes on toidu, vee ja küttematerjali otsinguil.
Allikas: Euroopa päevik: teejuht nutikale tarbijale










