Soovita head linki
Avaleht » Töötamine » Töötaja õigused ja kohustused » Töö- ja puhkeaeg

Töö- ja puhkeaeg

Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas.

Töötajal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt kuus kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Saamata jäänud puhkuseosa antakse tööaasta kestel mõnel muul ajal või töötaja nõusolekul liidetakse järgmise tööaasta puhkusega või antakse teise tööaasta kestel mõnel muul ajal. Poolte kokkuleppel võib esimesel tööaastal anda puhkust täies ulatuses, sõltumata töötatud ajast.

Sõltumata töötatud ajast on õigus kogu puhkusele alaealisel töötajal, naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust ja tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajal.

Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust: 1. naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
2. mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
3. vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
4. vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, - lapse koolivaheajal;
5. alaealisele;
6. tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajale.

Kui töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral jääb puhkus välja võtmata, maksab tööandja töötajale kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.

Põhipuhkus

Põhipuhkuse kestus peab olema töölepingus kindlaksmääratud ning tavaliselt on see 28 kalendripäeva.

Pikendatud põhipuhkust saavad:
1. alaealised töötajad - 35 kalendripäeva;
2. isikud, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension - 35 kalendripäeva;
3. riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud - 35 kalendripäeva;
4. pedagoogid ning teadustöötajad kuni 56 kalendripäeva;
5. raviasutuste, sotsiaalhoolekandeasutuste ja lastesanatooriumide pedagoogikaspetsialistid kuni 56 kalendripäeva.

Osalise tööajaga töötaja põhipuhkus on sama kestusega kui täistööajaga töötajal. Põhipuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu.

Palgata puhkus

Vajadusel võib töötaja taotleda palgata puhkust. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus, kus on märgitud ka taotletud puhkuse kestus. Puhkust antakse vaid tööandja ja töötaja kokkuleppel. Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma palgata puhkust töötajale gümnaasiumi riigieksamite ning kutseõppeasutuse, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamite sooritamiseks. Puhkust antakse õppeasutuse teatise alusel selles näidatud ajaks.

Täiendav lapsepuhkus

Puhkuse pikkus sõltub laste arvust ja vanusest. Õigus puhkusele on kas lapse emal või isal või eeskostjal, kes kasvatab last ilma vanemata.
Alla 3-aastase lapsega perekonnas - 6 tööpäeva
Kolm või enam alla 14-aastast lapsega - 6 tööpäeva
Ühe või kahe alla 14 aastase lapsega - 3 tööpäeva
Lapse 3-aastaseks ning 14-aastaseks saamise aastal antakse täiendav lapsepuhkus, olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. Täiendava lapsepuhkuse eest makstakse riigi poolt 66 krooni iga puhkusepäeva eest. Puhkusetasu maksab töötajale välja tööandja, kuid see hüvitatakse tööandjale pensioniameti kaudu.

Riiklikud pühad

Rahvuspüha, mis on puhkepäev:

24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev

Riigipühad ja puhkepäevad on:
1. jaanuar - uusaasta;
suur reede;
ülestõusmispühade 1. püha;
1. mai - kevadpüha;
nelipühade 1. püha;
23. juuni - võidupüha;
24. juuni - jaanipäev;
20. august - taasiseseisvumispäev;
24. detsember – jõululaupäev;
25. detsember- esimene jõulupüha;
26. detsember - teine jõulupüha.

Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.


Allikas: Kodanikuportaal