- Aktiivne noor
- Iseseisvumine
- Keskkond ja säästev areng
- Raha
- Suhted
- Tervis
- Toetused
- Turvaline ühiskond
- Töötamine
- Vabatahtlik tegevus
- Välismaale
- Õppimine
- Ühiskond ja kodanik
- Haigekassa
mida pead tegema kui haigestud, hüvitised - rmp.ee
töökoht ja tervis - Terviseuuringute ja töötervishoiu keskus
Töötajate tervisekontroll
- TÖÖPAKKUMISED
- Karjääri valikud
- Töökoha otsimine
- Töötaja õigused ja kohustused
- Tööleping
- Palk
- Töötervishoid ja -ohutus
- - Töö ja tervis
- - Hüvitised
- - Tööõnnetus
- Töö ja perekond
- Alaealine ja töötamine
- Vabatahtlik töö
- Praktika ja töökogemus
- Kui tööd ei ole - töötu õigused ja kohustused
- Võrdõiguslikkus
- Tee ise töökoht - ettevõtlus
Töö ja tervis
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööandja kohustatud looma töötamiseks tervisele ohutu töökeskkonna. Tööümbruse füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama piirnormidele, mille kehtestab vabariigi valitsus.
Füüsikalised ohutegurid on õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, õhuniiskus, müra, vibratsioon, ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus, elektromagnetväli ning muud füüsikalised tegurid. Tööandja peab rakendama abinõusid, et terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Lisaks peab tööandja jälgima füsioloogilisi ja psühholoogilisi ohutegureid. Füsioloogiliste ohuteguritena tulevad arvesse kehalise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
Tervist kahjustavad ka psühholoogilised ohutegurid, nagu monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad pikka aega kestes põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Tööandja peab kohandama töö võimalikult töötajale sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist. Töövahend, millega inimene töötab, peaksid sobima tööülesannete täitmiseks, vastama kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele.
Rasedatele, rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ning puudega töötajatele tuleb luua sobivad töö- ja olmetingimused. Tööandja peab kindlustama töötajad vajalike elukondlike ruumidega. Olmeruumid peavad olema ehitatud ja sisustatud arvestades töötingimusi ning töötajate arvu ja soolist koosseisu. Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalik kasutada pesemisruumi, mis on varustatud valamute või duššidega ning sooja ja külma veega. Tööandja peab oma kulul andma töötajale vajalikud kaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab.
Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalik kasutada puhkeruumi, mis on sisustatud laudade ja mugavate istmetega. Rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel peab olema võimalik puhkeruumis sobivates tingimustes lamada.
Tööandja peab tagama tööohutus- ja töötervishoiunõuete täitmise kõigis tööga seotud olukordades. Tööandja ei tohi lubada tööle töötajat, kel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.
Tööandja on kohustatud oma ettevõttes läbi viima süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli ja riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, määrab nende parameetrid ning hindab ohutegurite mõju töötajate tervisele. Riskianalüüsi alusel tuleb koostada kirjalik tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks. Riskianalüüsi tulemustest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest peab tööandja töötajaid teavitama.
Seadus kohustab tööandjat korraldama töötajate tervise kontrolli ja muude töötervishoiuteenuste osutamist kas ettevõtte töötervishoiuteenistuse kaudu või töötervishoiuarstiga sõlmitud lepingu alusel ning kandma sellega seotud kulud.
Esmaabi andmiseks peab tööandja määrama vastavad töötajad ja korraldama neile ettevõtte kulul väljaõppe. Mitme allüksuse või vahetustega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja. Esmaabivahendid peavad olema töökohal kõigile töötajatele kättesaadavad. Neid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas. Tööandja peab kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja.
Tööandjal on õigus määrata töötajale töötervishoiu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses ettenähtud korras, samuti kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
Töötaja on kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomisel ja järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust. Töötajal on õigus nõuda nõuetele vastavaid töötingimusi ning kaitsevahendeid, saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutustest tööandjale.
Tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral võib töötaja peatada töö ja lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt. Samuti võib töötaja keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamatult tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.
Allikas: Terviseleht










