Soovita head linki
Avaleht » Turvaline ühiskond » Kuritegevus ja vastutus

Kuritegevus ja vastutus

Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest põhikaristusena on ette nähtud rahatrahv või arest.
Väärtegude menetlemist teostab politsei vastavalt väärteomenetluse seadustikule.
Politseinikul on õigus vähetähtsate väärtegude korral piirduda hoiatustega. Hoiatusi on kahte liiki. Kõige kergem on suuline hoiatamine. Kui politsei otsustab inimest hoiatada suuliselt, siis kuulatakse inimene üle, kuid talle ei anta otsust.
Hoiatuse rangem versioon on hoiatamine, määrates hoiatustrahvi. Hoiatustrahvi suurus on 25 kuni 200 krooni. Hoiatustrahv ei ole karistus, kuid trahv tuleb tasuda tähtaegselt.
Kui politseinik leiab, et hoiatamine ei ole piisav või pole inimene hoiatamisega nõus, menetletakse väärteoasja üldises korras. Väärteo eest võib politsei karistada rahatrahviga, kohus ka arestiga.

Kuna väärteomenetlus politseis on valdavalt kirjalik, saab oma seisukohti avaldada peamiselt vastulauses. Isikul on õigus kaevata politsei karistamisotsuse peale 15 päeva jooksul. Kaebus tuleb esitada kohtule, kelle tööpiirkonnas tegu toime pandi.
Hoiatamisotsuse peale kaevata ei saa.

Kui kohtumisel politseinikuga jäi midagi arusaamatuks, siis lugege kindlasti veelkord läbi Teile antud paberid. Kahtluste või arusaamatuste korral on alati võimalik (ja vajalik!) küsida nõu politseist.

Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus. Kuritegude kohtueelne menetlemine toimub vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku sätetele.

Süütuse presumptsioon tähendab, et:
Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust.
Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.


Igast teie suhtes või teie nähes toime pandud süüteost teatage kohe politseisse tasuta telefonil 110.
Number valitakse ühtemoodi kõigilt telefonidelt.


Tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada kuriteo toimepanemise asjaolusid. Tunnistaja on kohustatud andma tõeseid ütlusi.
Tunnistaja ei tohi keelduda ütluste andmisest  välja arvatud erijuhtudel.


Kriminaalmenetlust ei alustata või alustatud kriminaalmenetlus lõpetatakse, kui:
    1)    puudub kriminaalmenetluse alus;
    2)    kuriteo aegumistähtaeg on möödunud;
    3)    amnestiaakt välistab karistuse kohaldamise;
    4)    kahtlustatav või süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud;
    5)    samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõpetamise määrus.

Kui kriminaalmenetlust ei alustata või see lõpetatakse põhjusel, et õigusvastase teo on toime pannud kuni 14-aastane isik, saadab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalasja materjalid alaealise elukoha järgsele alaealiste komisjonile.


Kahtlustatav on isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule.
Kahtlustatavale selgitatakse viivitamata tema õigusi ja kohustusi ning ta kuulatakse üle kahtlustuse sisu kohta. Ülekuulamise võib edasi lükata, kui kahtlustatava tervise seisund ei võimalda tema kohest ülekuulamist ning kui see on vajalik kaitsja ja tõlgi osavõtu tagamiseks.

Süüdistatav on isik, kelle kohta prokuratuur on koostanud süüdistusakti või isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe.

Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu.
Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus, on õigeksmõistetu.



Mida teha, kui oled tunnistajaks kuriteole?

    1)    Kui juhtud nägema kuriteo toimepanemist, teata sellest võimalikult kiiresti politseisse telefonil 110.
    2)    Kui kuritegu on võimalik ära hoida, püüa kurjategijaid takistada. Tihti piisab vaid sellest, kui kurjategijatele märku annad, et neid on tähele pandud.
    3)    Ära unusta enda turvalisuse tagamist! Paljudes olukordades on kasulik ära oodata politseipatrulli saabumine.
    4)    Püüa säilitada kuriteo sündmuskoht politsei saabumiseni võimalikult puutumatuna.
    5)    Jäta meelde või pane kirja võimalike kahtlustatavate ja tunnistajate andmed ning edasta need politseile.
    6)    Kui kuriteo tulemusena on keegi vigastada saanud, teata sellest viivituseta politsei juhtimiskeskusele (110) või helista hädaabinumbril (112).


Allikas: Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Kodaniku käsiraamat