Soovita head linki
Avaleht » Aktiivne noor » Noortepoliitika Eestis

Noortepoliitika Eestis

Eesti noore ees seisab aina rohkem ja mitmekesisemaid valikuid, tema eluteed ja üleminekut lapseeast täiskasvanuikka mõjutab kasvav hulk erinevaid tegureid, takistused ja võimalused täiskasvanuks kujunemise teel on üha individuaalsemad.

Ühiskond ootab täiskasvanuikka jõudnutelt kodanikuteadlikkust, aktiivset panustamist ühise heaolu säilitamisse ning edasiviivat algatusvõimet ja -soovi. Vananeva elanikkonna tingimustes suurenevad ootused nooremaealistele, st üha noorematelt oodatakse vastutuse võtmist ja aktiivsust ühiskonnas.

Noortepoliitika olemasolu põhjuseks on vajadus määratleda tegevused, mida ühiskond peab tegema, et iga noor Eestis saaks oma individuaalsel kujunemisteel võimalusi, tuge ning õpikogemusi positiivseks enesemääratluseks, -harimiseks, -teostuseks ja eneseväärikuse kujunemiseks ning seeläbi suudaks ja sooviks võtta vastutust ja algatust ühiskonna heaolu säilitamise ja edasiarengu eest.

Kuna noorte kujunemisteed on aina erinevamad ning sisaldavad  üha rohkemaid tegureid, peab noortepoliitika olema horisontaalne poliitika ning peegeldama noore eluolu puudutavat erinevates eluvaldkondades. Vajalik on nii noortele suunatud tegevuste eraldi väljatoomine nt tööturu-, haridus, kultuuri- ja paljudes teistes poliitikates kui ka noore tegelikest vajadustest ja väljakutsetest lähtuv koordineeritud ja eesmärgikindel tegutsemine erinevates eluvaldkondades - lõimitud noortepoliitika.

Lõimitud noortepoliitika tulemusena kujuneb noorel nn kogemuste pakett, mis sisaldab kõike vajalikku ettetulevate väljakutsete, valikute ja võimalustega positiivseks toimetulekuks, sealhulgas:
  • osalusvõimalusi ja –kogemusi
  • õppimist
  • loovust ja väljendusvõimalust
  • infot ja nõustamist
  • kuuluvuskogemust ühiskondlikus elus
  • turvalisust ja heaolu
  • probleemide ennetust ja tuge nendega toimetulekul.

Lõimitud noortepoliitika aluseks on järgmised põhimõtted:
  • lähtumine noorest, tema tegelikust olukorrast, huvidest ja vajadustest;
  • noorte osalus;
  • valdkondadevaheline koostöö.

Toodud põhimõtetest lähtudes on meetmete ja tegevuste kavandamisel oluline käsitleda noori mitmekülgse ja heterogeense grupina. Laiemas kontekstis on võimalik noore eas arvestada järgmist jaotust: 7-11, 12-17, 18-26 eluaastat – just sellistes gruppides esinevad olulisemad sarnasused vajaduste osas.

Samas on gruppide sees mitmeid alagruppe, mis võivad põhineda kultuuri-, rahvuse-, soo-, tervise- või muu põhisel erisusel. Sellest tulenevalt omandab lõimitud noortepoliitika põhimõte – lähtumine noore tegelikust olukorrast – erilise tähenduse, tuues esile vajaduse noorte eluolu järjepideva uurimise ja analüüsimise järele.

Noortepoliitika toimealad
Peamised noortepoliitika toimealad ehk valdkonnad, kus tehakse noortele suunatud ja noorte elu puudutavaid otsuseid on:
  • noorsootöö,
  • haridus,
  • tööhõive,
  • tervis,
  • kultuur,
  • sotsiaalpoliitika,
  • keskkond,
  • riigikaitse,
  • perepoliitika jt.

Oluline on tuua välja toimealade üldistatud kirjeldus lähtudes nende otsesest mõjust noorele:
Noorsootöö kui noortepoliitika põhimõtteid ja väärtushinnanguid kujundav valdkond on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine, mis võimaldab neil oma vaba tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda, tasemeõpet ja tööd.

Hariduspoliitika eesmärk on anda formaalhariduslikud baasteadmised, kutse- ja sotsiaalsed oskused ning valmistada
noori ette ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks ja ühiskonnas
hakkamasaamiseks.

Tööhõivepoliitika eesmärk noorte osas on tööga hõivatuse
suurendamine sotsiaalsete ja professionaalsete oskuste
tõstmise teel. Tööturg määratleb paljuski noore hariduslikud
vajadused ja tööturul stabiilse positsiooni omandamine on
olulisim etapp noore iseseisvumisel.

Tervisepoliitika lähtub noorte osas nende tervise edendamisest ja ennast ning teisi kahjustava käitumise ennetamisest. Tervisepoliitika aluseks on rahvastikupoliitika alused, vaimse tervise poliitika alusdokument ning HIV/AIDS ja narkomaania ennetamise riiklikud strateegiad.

Kultuuripoliitika olulisimaid eesmärke noorte osas on noorte
kultuurikandjate kujundamine. Noortepoliitika toimib üldises
kultuuriruumis. Kultuuridevaheline õppimine on muutunud
uueks väljakutseks ja võimaluseks noorte mitte-formaalse
hariduse teel.

Sotsiaalpoliitika missiooniks on tagada võrdsed võimalused
inimväärseks eluks. Eesmärgiks noortevaldkonnas on noorte
ja laste arengukeskkonna parandamine ja õiguste kaitsmine.
Oluliseks teemaks on kujunemas ka noorte iseseisvumise
toetamine.

Perepoliitika eesmärk noorte osas on parima võimaliku
elukvaliteedi ning turvalise elukeskkonna tagamine, sh arvestades olukorraga kui noor on lapsevanem. Perepoliitika
ülesandeks on laste ja lastega perede elukvaliteedi parandamine, pere- ja tööelu ühitamise toetamine ja laste kasvatamise väärtustamine. Perepoliitikat reguleerivad laste- ja
perepoliitika kontseptsioon, perekonnaseadus, lastekaitse
seadus.

Kuriteoennetuspoliitika noortele suunatud meetmete sihiks
on turvalisus noorte elukeskkonnas st noorte turvalisuse
kaitsmine olustikuliste ja situatsiooniliste ohutegurite vähendamise või kõrvaldamise kaudu ning noorte poolt toime
pandavate õigusrikkumiste ennetamine. Kriminaalpoliitika elluviimisel lähtutakse kriminaalpoliitika arengusuundadest aastani 2010.

Keskkonna valdkond hõlmab tegevusi, mis on suunatud
noorte keskkonnateadlikkuse tõstmisele ning säästva ja
jätkusuutliku arengu põhimõtete omandamisele. Keskkonnahariduses on oluline osa mitte-formaalsel õppimisel.

Riigikaitse valdkond hõlmab tegevusi, mis on suunatud noortele isamaalise kasvatuse edendamisele ja riigi julgeoleku tagamisele.


Eesti noortepoliitika arengusuunad 2006-2013

Noortepoliitika üldeesmärk on tagada noorte osalus otsustusprotsessides ja nende huvide ning vajadustega arvestamine kõigis noortepoliitika toimealades.

1. Noortele suunatud tegevused lähtuvad noorte olukorrast
ja nende tegelikest vajadustest.
Arengu tagamiseks on vajalik:
1.1. järjepideva süsteemse võrdlusvõimalusi tagava
hindamise ja analüüsi olemasolu;
1.2. noorsoo-uuringute mahu ja kvaliteedi tõstmine;
1.3. uuringutulemuste arvestamine poliitikate
kujundamisel.
2. Noored osalevad neid puudutavates otsustusprotsessides
ja poliitikate kujundamises.
Arengu tagamiseks on vajalik:
2.1. noortega konsulteerimise tagamine kohalikul,
maakondlikul ja üle-riigilisel tasandil;
2.2. tähelepanu suunamine ja tegevuste kavandamine
noorte osalusmotivatsiooni tõstmiseks.
3. Lõimitud noortepoliitika kujundamine, planeerimine ja
teostamine toimub erinevate osapoolte koostöös.
Arengu tagamiseks on vajalik:
3.1. koostöövõrgustiku loomine kohalikul tasandil;
3.2. sidusministeeriumide koostöö tihendamine.
Noortepoliitika arengusuundade elluviimine toimub kõikidel
haldustasanditel ja erinevates valdkondades juba olemasolevate
arengukavade ja strateegiate täindamise ning uute
väljatöötamise ja rakendamise kaudu.


Allikas: Noorsootöö strateegia 2006-2013. Haridus- ja Teadusministeerium.