- Aktiivne noor
- Iseseisvumine
- Keskkond ja säästev areng
- Raha
- Suhted
- Tervis
- Toetused
- Turvaline ühiskond
- Töötamine
- Vabatahtlik tegevus
- Välismaale
- Õppimine
- Ühiskond ja kodanik
Noorte töötus
Aastatel 2004- 2007 leidis Eestis koos üldise töötuse langusega aset ka järsk noorte töötuse langus, mil noorte töötuse määr langes 21,7%-lt 2004. aastal 10%-ni 2007. aastal. See on viimase 15 aasta madalaim näitaja ja isegi madalam kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt (2006. aastal oli Euroopa keskmine 17,5 %, samal ajal kui Eestis oli sama näitaja 12%).
Tuginedes Sotsiaalministeeriumi noorte riskirühma tutvustavale teemalehele on noorte (15-24 aastased) töötuse määr enamikus riikides üldiselt traditsiooniliselt kõrgem kui riigi töötuse määr keskmiselt.
Noori töötuid nende tööotsingute kestuse järgi võrreldes võib öelda, et noorte tööotsingute kestus on üldjuhul lühem kui vanematel vanusegruppidel. Kui kõikidest töötutest on pikaajaliselt töötuid ehk 12 kuud või kauem tööd otsinud isikuid üle poole, siis noorte töötute seas moodustavad nad ühe kolmandiku.
Vastavalt ILO (International Labour Organization) definitsioonile eristatakse kolme hõive seisundit: töötajad (hõivatud), töötud ja mitteaktiivsed (ei tööta ja ei otsi tööd). Noori hõiveseisundi järgi analüüsides selgub, et noorte enamus (2/3) on mitteaktiivne. See tähendab, et valdav enamus inimesi on selles vanuses seotud õppetööga, mitte töötamisega. Seejuures on õppijate arv viimastel aastatel pidevalt suurenenud, tööga hõivatute arv vähenenud.
Mitteaktiivsust esineb Eestis noorte seas tunduvalt rohkem kui teistes Euroopa Liidu riikides, kuigi ka mujal näitab noorte mitteaktiivsus kasvutendentsi. Näiteks 2004. aastal oli Euroopa Liidu riikides noorte mitteaktiivsuse määr 54,9%, Eestis samal ajal 65,3%. Keskmisest kõrgem mitteaktiivsus on iseloomulik mitte ainult Eesti noortele, vaid ka teistele uutele liikmesriikidele. Üha enam noori pühendub hariduse omandamisele, mis iseenesest on positiivne. Muret teevad siinkohal noored, kes ei õpi, ei tööta ja ei tahagi tööle minna.
Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades.
Allikas: Kasutatud Karjäärinõustamise Teabekeskuse "Koolist tööle. Haridus ja tööturg 2007" materjale
