Soovita head linki
Avaleht » Turvaline ühiskond » Turvaline arvutikasutamine

Turvaline arvutikasutamine

Järjest rohkem kasutavad inimesed internetti ning teevad selles keskkonnas erinevaid toiminguid ja tehinguid, mille käigus edastatakse arvuti ja interneti vahel hulgaliselt andmeid. Selleks, et arvutikasutamine turvaline oleks ja kõrvalised isikud ilma loata andmetele juurde ei pääseks, on vaja oma arvutit kaitsta.

Järgnevalt on toodud välja nipid, kuidas oma arvutit kaitsta:

1. Installeeri ja kasuta viirustõrje programme
Arvutiviirus on programm, mis sisaldab endas kahjulikku koodi. Programmi käivitumisel vallandub rida käsklusi, mis sunnivad arvutit käituma programmis kirjeldatud koodi järgi, olgu see kõikide andmete kustutamine, kasutaja info kopeerimine ja edasisaatmine mõnesse teise arvutisse jms.
Viirustõrje programmid vaatavad läbi iga faili ja otsivad nendest kindlaid mustreid, mis moodustavad viiruse signatuuri. Kui viirustõrje programm leiab failist viiruse, siis viirus kas eemaldatakse failist, või fail pannakse karantiini seniks, kuni viirutõrje tarnija väljastab signatuuri viiruse eemaldamiseks failist.

2. Installeeri ja kasuta personaalse tulemüüri tarkvara
Personaalne tulemüür vaatab läbi kõik arvutisse sisenevad ja arvutist väljuvad paketid. Tulemüüri tarkvara otsustab, kas liiklus peaks pääsema tulemüürist läbi või mitte. Analüüsi tulemusel ja sõltuvalt tulemüüri konfiguratsioonist pakett kas:
    * lubatakse automaatselt läbi
    * küsitakse kasutajalt kas lubada või mitte
    * automaatselt keelatakse edasi saatmine.
Mitmed personaalse tulemüüri tarkvarad pakuvad välja erinevale turbetasemele vastavad valmis tulemüüri konfiguratsioonid – nt. turvalisuse tase kõrge, keskmine, madal vm. Lisaks personaalsele tarkvara põhisele tulemüürile võib koduarvuti ees kasutada ka riistvaralist tulemüüri. 

3. Installeeri koheselt uued turvapaigad
Tarkvara firmad väljastavad turvapaikasid, et kõrvaldada nende rakendustes avastatud turvaaukusid. Teateid turvapaikade kohta võib saada e-postiga kui need on eelnevalt tellitud või kasutatavad programmid võivad ka ise märku anda, et uued turvapaigad on saadaval allalaadimiseks ja installeerimiseks. Mitmed rakendused saab konfigureerida selliselt, et uued turvapaigad laaditakse alla ja installeeritakse automaatselt.

4. Ole hoolas e-posti ja e-posti manuste lugemisel

Enamik arvutikasutajaid saab soovimatut e-posti e. spammi. Sageli sisaldab e-post erineva faili laiendiga kirjalisasid (attachment’e) ja/või linke veebiaadressidele.

Mitmed kirjad võivad ära kasutada inimeste nõrkusi – kirjutades nt. et Te olete võitnud suure auhinna või suure rahalise summa ning täpsema informatsiooni saamiseks avage kirjalisa või klikkige kirjas sisalduvas lingil. Selliste kirjade eesmärgiks on petta inimestelt välja konfidentsiaalset informatsiooni - interneti panga paroole, e-posti konto paroole, pangakaartide andmeid vm (loe lisaks „social engineering”).

Ära ava tundmatutelt inimestelt saabunud e-posti manuseid ega kliki kirjas olevatel linkidel. Ära ava ka tuttavatel inimestelt saabunud kahtlase faililaiendiga faile kui Sa ei ole kindel millega on tegemist (nt. exe, .com, .bat, .pif, .zip).

5. Tee varukoopiaid oma olulisematest failidest ja kataloogidest
Arvutis paiknevad failid võivad kaotsi minna ka kõvaketta riknemisel. Seega, kui Sul on arvutis olulisi faile – nt. vajalikud dokumendid, kirjad, pildid, mille kaotsi minekut oleks hea vältida, siis paiguta need failid kindlasse kataloogi ja tee nendest regulaarselt varukoopiaid. Koopiaid võib teha CD-le, DVD-le, välisele kõvakettale, mõne teenusepakkuja poolt pakutavale kettapinnale. Viimase puhul peab kindlasti jälgima, et oleks tagatud teenusepakkuja juures paiknevate failide turvalisus.
 
6. Kasuta "tugevaid" paroole. Kasuta ID-kaarti.
Iga kasutatava teenuse jaoks – e-poed, interneti pank, e-posti konto vm. kasutatakse kasutajanime ja parooli. Vali erinevate teenuste jaoks erinevad paroolid. Parool peab sõltuvalt kasutatavast teenusest olema piisavalt keerukas s.t. koosnema erinevatest sümbolitest – väikestest tähtedest, suurtest tähtedest, numbritest (või ka kirjamärkidest).
Parooli pikkus võib varieeruda – mitmed interneti pangad ja e-teenuste pakkujad nõuavad, et parooli pikkus oleks vähemalt 6 sümbolit.
Ära kirjuta paroole üles, vaid loo enda jaoks süsteem, kuidas neid meeles pidada.
Mitmed häkkerid püüavad kasutajate arvutitesse sokutada klaviatuuri vajutuste pealtkuulamise programme nn. keylogger’eid, et saada teada nt. kasutaja interneti panga paroole. Välistamaks keyloggerite abil paroolide teadasaamist, siis on soovitav Internetipanga külastamisel kasutada ID-kaarti või PIN kalkulaatorit.

7. Ole hoolas programmide allalaadimisel ja installeerimisel
Internetis on saadaval väga palju ja väga erinevaid programme. Suvalisi kirjutatud programme on internetis võimalik vabalt levitada ja teistele kättesaadavaks teha. Enne programmi allalaadimist installeerimist püüa veenduda, mis programmiga on tegemist, mida see programm peaks tegema, kes on selle autor, kas seda on Sul ikka vaja jne.

8. Privaatsuse kaitsmine internetis
Pahatahtlikud inimesed on ka internetis. Internetis suheldes ei ole enamasti võimalust teisele inimesele silma vaadata ja veenduda, kellega te suhtlete. Kas näiteks jututoas ennast 14 aastaseks nimetav inimene on ikka 14 aastane või on hoopis tegemist mõne 50 aastasega ja ei tea mis pahatahtlike huvidega inimesega. Veelgi ettevaatlikum tuleks olla juhtudel, kui Sinuga tahetakse kohtuda nii öelda „päris maailmas”.

Kui Sinult küsitakse personaalset informatsiooni – nime, isikukoodi, elukoha aadressi, telefoni numbrit, pangakonto numbrit, e-posti aadressi, siis enne selliste andmete edastamist uuri, kuidas ja milleks neid andmeid kasutatakse ning kuidas andmeid kaitstakse.

Pea meeles ka seda, et pank ei küsi kunagi e-posti vahendusel andmeid ega ei käsi vahetada internetipanga paroole.


Mida teha, kui miskit juhtub?

Arvutis on viirus
Ühenda arvuti internetist lahti. Skaneeri kõik arvutis paiknevad failid uusimate viiruse signatuuridega varustatud viirustõrje tarkvaraga. Vajadusel pöördu abi saamiseks oma interneti teenuse pakkuja poole või arvuti hooldusteenuseid pakkuvate firmade poole.

Arvutisse on sisse murtud ja teile on tekitatud kahju
Tuleb pöörduda oma interneti teenuse pakkuja poole. Vajadusel ja suuremate kahjude tekkimisel tuleks pöörduda politsei poole.

Isikuandmete töötlemisel on teie õigusi rikutud
Tuleb pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole.

Internetipanga paroolid on sattunud võõrastesse kätesse
Tuleb pöörduda võimalikult kiiresti oma panga poole!

Allikas: Teabeportaal www.eesti.ee