Avaleht » Ühiskond ja kodanik » Tarbijakaitse » Kauba märgistamine

Kauba märgistamine

Kas oled kunagi välismaal ostureisil käinud? ELi siseturu üks peamisi aluspõhimõtteid on kaupade vaba liikumine. Nii võib igas liikmesriigis toodetud kaupu ilma riiklike lubadeta müüa kogu ELs ja tarbijad võivad samuti osta soovitud tooteid kõikjalt. Paljud ELi kodaniku elavad ühes liikmesriigis, kuid oma sisseoste teevad teises liikmesriigis. Vahel ületavad nad riigipiiri vaid selleks, et osta kaupu odavama hinnaga. Samuti tarbitakse palju puhkuse- või tööreisil olles. Et kõik teaksid, mida nad ostavad, on loodud ühtne kaupade märgistussüsteem, nii on märgistus kogu ELs sarnane ja ühesuguse tähendusega.

Toote märgistus peab olema täpne. Eksitaval märgistusel võivad olla kurvad tagajärjed, eriti allergikutele. ELi seaduste järgi on näiteks keelatud väita, et toiduaine võib ravida haigusi.

ELi ja Eesti seadustega on määratletud, mis peab toiduainete etiketil kirjas olema. Nii tagatakse, et tarbija on teadlik toiduaine koostisest, säilivusajast, kogusest, tootjast, päritolust, säilitamistingimustest ja valmistamisest.


Milline peab olema kauba etikett?

  • Märgistusel esitatud teave ei tohi olla peidetud, varjatud ega katkestatud teiste kirjade ja piltidega.

  • Märgistus peab olema kergesti nähtav, loetav, arusaadav, üheselt mõistetav ja selle riigi keeles, kus kaupa müüakse.

  • Koostisosad on toodud kaalu järgi vähenevas järjekorras selle riigi keeles, kus kaupa müüakse. Üles tuleb lugeda kõik koostisosad, kaasa arvatud vesi ja lisaained, kui neid on lisatud.

  • Alates 2005. aasta novembrist tuleb ELi seaduste järgi toote märgistusel näidata ka, milliseid allergeene või allergiat tekitavate ainete koostisosi toidukaup sisaldab.

  • Märgistusel peavad olema toodud loetavalt tootja, pakendaja või müüja kontaktandmed. See on vajalik, et toote kohta täpsemat infot saada ja tarbijate kaebusi lahendada.

  • Toodetel olevad pildid peavad olema tõesed. Näiteks ainult kunstlikke maitse- ja lõhnaaineid sisaldava maasikasiirupi pakendil ei tohi olla maasika pilti.

  • Vaata pakendil ka säilivusaja märgistust, et mitte osta ja süüa realiseerimisaega ületanud toitu. „Kõlblik kuni“ on toidu müügi lõpptähtpäev, mis märgitakse kiirestirikneva toidu müügipakendile. Väljenditega „Parim enne“ ja “Parim enne … lõppu” tähistatakse minimaalset säilimisaega, mille määrab tootja või pakendaja.  

  • Sulatus-, keetmis- ja küpsetusajad. Selleks, et saaksid toitu nautida selle parimal viisil ja et bakterid ning pisikud häviksid, tuleb kinni pidada toidu valmistamis- ja säilitamisnõuetest.

  • Toiteväärtuse andmed annavad infot selle kohta, kui palju sisaldab toiduaine keskmiselt energiat, valke, süsivesikuid, rasvu, kiudaineid, naatriumi, vitamiine ja mineraale. Toitumisalase teabe esitamine on kohustuslik, kui märgistusel esineb toitumisalane väide. Kui toiteväärtuse andmed esitatakse, tuleb vitamiinide ja mineraalide sisaldus esitada protsentidena soovitatavast päevasest kogusest ning energeetiline väärtus kilokalorites (kcal) või kilodžaulides (kJ).

Toidu ehtsus: šokolaad ei olegi šokolaad


Eksitav info võib esineda mitmel kujul:

  • Teatud toodetele kehtivad erireeglid. Selleks, et šokolaadi võiks šokolaadiks nimetada, peab see sisaldama vähemalt 35% kakaod, sh kakaovõid vähemalt 18%. Vorst võib sisaldada igasuguseid kummalisi loomseid tooteid, nagu näiteks seakõrvu. Mõni vorst sisaldab vaid väikest protsenti liha, seega loe hoolikalt märgistust. Arvesta sellega, et kohvikus või restoranis süües ei saa sa olla kindel, mida sa täpselt sööd. Küsi lisateavet teenindajalt.

  • Kui kallite kvaliteettoodete asemel kasutatakse odavamaid alternatiive, tuleb seda etiketil näidata. Näiteks odavat margariini ei tohi ilma klienti teavitamata segada kalli võiga.

  • Toiduainete kaalu ei tohi suurendada, näiteks vee lisamisega singile või kanale, ilma seda etiketil märkimata.

  • Toidu päritolu peab vastama tegelikkusele. Parma sink peab olema pärit Itaalia linnast Parmast. Šampanja nime all müüdav vahuvein peab olema pärit Prantsusmaa samanimelisest regioonist.

  • Info koostisosade koguste kohta peab olema tõene.

Mida on EL ette võtnud allergeensete ainete suhtes?

Umbes kaks protsenti kõigist täiskasvanutest ja viis protsenti kõigist lastest on allergilised mõnele toidule või toiduainele. Allergia sümptomid võivad olla väga erinevad, alates kergest ärritusest kuni surmani. Kuna allergiat on raske ravida, peavad allergikud iga hinna eest vältima toite, mis sisaldavad allergeene. Seetõttu on väga oluline, et info tootesildil oleks põhjalik ja piisav. ELi seadused näevad ette, et toiduainete siltidel tuleb üles loetleda kõik koostisosad, sh võimalikud allergeensed ained.


Allikas: Euroopa päevik: Teejuht nutikale tarbijale