Soovita head linki
Avaleht » Ühiskond ja kodanik » Eesti riik » Riigiga suhtlemine

Riigiga suhtlemine

Miks valitsused suhtlevad kodanikega?

Nii Vabariigi Valitsusel kui ka igal valla- ja linnavalitsusel on ko­hus­tus selgitada kodanikele oma eesmärke, otsuseid ning tege­vusi, tutvustada kodanikele nende õigusi ja kohustusi ning vaja­dusel inimesi ohu eest hoiatada.

Samas on nii riigi- kui ka kohalikel juhtidel oma otsuste tegemisel vaja arvesse võtta kodanike ootusi ja vajadusi. Selleks tuleb ko­da­nikega su­helda.

Kuidas suhtlevad valitsused kodanikega?

Nii Vabariigi Valitsus kui ka kohalikud omavalitsused annavad oma plaa­nidest, otsustest ja tegudest kodanikele teada ennekõike aja­lehtede, te­levisiooni, raadio ja interneti vahendusel. Tuhan­de­te inimestega lihtsalt ei ole võimalik kogu aeg silmast-silma kohtu­da, muidu jääks töö una­russe.

Õnneks on olemas ajakirjanikud, kelle tööks on nii kohalike oma­valit­sus­te kui ka riigi juhtimisest meile kõigile uudiseid edastada. Ajakirjanikud jälgivad valitsuste tegemisi, kirjutavad sellest nii ko­halikes kui ka üle­rii­gi­listes ajalehtedes, räägivad sellest raadios ning televisioonis.

Näiteks igale Vabariigi Valitsuse istungile Tallinnas Stenbocki ma­jas järg­neb pressikon­ve­rents, kus ajakirjanikud saavad peami­nistrile või ka teis­tele ministritele küsimusi esitada. Vas­tu­sed aval­datakse ajalehtedes ning sageli võib intervjuusid näha televisioonis ning kuulata raadios.

Nii ministrid kui ka kohalike omavalitsuste juhid püüavad võima­luse kor­ral suhelda kodanikega otse. Näiteks käivad valitsuse liikmed visiitidel linnades ja maal, et kohtuda kohalike ini­mestega.

Nii riigi- kui kohaliku elu küsimustes on erinevatel inimestel ja grup­pidel sageli erinevad ootused ja arvamused. Valitsuste ees seisab keeruline ülesanne neid vastuolusid tundma õppida ja la­hendusi otsida. Kodanike ootuste ja arvamuste teadasaamiseks korraldavad valitsused rahvakü­sit­lusi ja uuringuid, peavad nõu erinevate organisatsioonide ja kodanike­ühenduste esindajatega ning hoiavad ennast kursis ajalehtedes aval­da­tavate arvamus­tega.

Kas igaühel on õigus suhelda riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustega?

Jah. Eestis on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasuta­mi­seks levita­tavat infor­mat­siooni ning igaühel on ka õigus pöör­duda mär­gukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike oma­valitsuste ja nende ametiisikute poole. Valitsuste ja ameti­asu­tuste kontakt­and­med – postiaadressid, tele­foninumbrid ja e-posti aadressid – on avalikud.

Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on ko­hus­tatud andma Eesti kodanikule tema nõudel informat­sioo­ni oma te­ge­vuse kohta. Kõik see peab loomulikult toimuma vas­ta­valt seadustele.

Linna- ja vallavalitsuste ning riigiasutuste juhtidel on sageli ka kind­laks määratud iganä­dalased vastuvõtuajad kodanikega rää­ki­miseks.

Eesti kodanikul on õigus tutvuda tema kohta riigiasutustes ja ko­halikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhii­vi­des hoitavate andmetega. Teatud juhtudel võib seadus se­da õi­gust piirata, näiteks teis­te inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurja­tegija tabamise või krimi­naal­menetluses tõe väljaselgitamise hu­vides.

Igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nen­de ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vas­tuseid. Paik­kondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vä­he­mus­rahvu­sest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohali­kelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles.

Kelle poole peaksin oma probleemiga pöörduma?

Kõik teavad, et kõhuvaluga ei pöörduta politsei poole ja vargusest ei tea­tata arstile. Sa­ma lugu on suhtlemisel valitsusega – kõige­pealt on mõistlik endale selgeks teha, kes teie jaoks olulise asja üle otsustab ja kelle ülesanne on teid just selles küsimuses aidata.

Valdades ja linnades otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsi­mu­si kohalikud omavalitsused. Nii on kodanikul mõistlik palju­de hari­dust, kultuuri ja sporti, sotsiaal­hoo­lekannet, tervishoidu, kommu­naal­ma­jan­dust, teede korrashoidu, jäätmemajandust, ühis­trans­porti ja koha­lik­ku arengut puudutavate küsimustega pöör­du­da linna- või val­lavalitsuse poole.

Kohalikel omavalitsustel on elanikega suhtlemiseks infotele­fo­nid, veebi­lehed või spet­siaalsed infopunktid, samuti võivad oma­valit­susel olla kind­laks määratud iga­nä­da­lased kodanike vastu­võ­tu­ajad.

Igaühel on õigus taotleda valla- või linnavolikogult või -valitsuselt nende poolt vastu­võetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühis­tamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.

Kui küsimus, mida soovite valitsusele esitada, puudutab paljusid inimesi, võib sellega pöörduda ka kohaliku ajalehe toimetusse. Paljud ajakirja­ni­kud on pühendunud elanike probleemide uurimi­sele ja nendest kirjuta­misele ning nad oskavad teie küsimustega õigete asutuste ja ametnike poole pöörduda. Kui ajaleht teie väl­japakutud teemal kirjutab, saavad sellest ühekorraga teada paljud inimesed.

Kui mõni riigiasutus või ametnik on teie arvates rikkunud teie põ­hi­õigusi või -va­ba­dusi, võite pöörduda õiguskantsleri poole. Eesti Vabariigi õigus­kantsler on põhisea­dus­likkuse järelevalvaja ning isi­kute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise kaitsja. Õigus­kantsler lahendab ka disk­ri­mineerimisvaidlusi, st kui isikut on disk­ri­mineeritud seoses tema soo, rassi, usu või muu sarnase tun­nu­se pärast.

Üldisemate ja laiemat avalikku huvi pakkuvate riigieluküsimustega tasub pöörduda Riigikogu liikmete poole. Riigikogu on rahva esinduskogu, millele kuulub Eestis seadusandlik võim ning ühtlasi kohustus seista hea selle eest, et valitsus tegutseks rahva huvides. Riigikogu peab valvet Vabariigi Valitsuse tegevuse üle – seda kutsutakse parlamentaarseks kontrolliks. Iga Riigikogu liige võib pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse poole. Siis peab peaminister või minister minema parlamendi ette ning andma vastused esitatud küsimustele. Riigikogu istungid on reeglina avalikud, neid saab jälgida Toompea lossis ning neid näidatakse sageli ka televisioonis.

Kuidas küsida valitsusasutuselt teavet?

Kui küsimus puudutab mingi eluvaldkonna juhtimist kogu rii­gis, mõ­ne ministri või Vabariigi Valitsuse konkreetset otsust, on võimalik pöör­du­­da otse valitsusasutuste või ministeeriumide poole teabenõudega.

Valitsusasutusest suuliselt või kirjalikult teavet küsides tuleb esita­da järg­mised andmed:

     1)    ees- ja perekonnanimi;

     2)    posti- või elektronpostiaadress või faksi- või telefoni­num­ber, mille kaudu vastaja saab ühendust võtta;

     3)    taotletava teabe sisu ehk mida soovitakse teada;

     4)    selgitus, kas soovitakse vastust saada suuliselt või kirjalikult.

Teabenõue täidetakse viie tööpäeva jooksul. Kui ametnikul on va­ja tea­benõuet täp­sus­tada või kui teabe väljaselgitamine on aega­­nõudev, võib ta teabenõude täitmise täht­aega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab ametnik teabenõudjale viie tööpäeva jooksul. Kui ametnik ei valda taotletud tea­vet, selgitab ta välja pädeva teabeval­da­ja ja edas­tab talle teabenõude viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie töö­päeva jooksul, teatades sellest samal ajal teabenõude esitajale.

Õige vastaja leidmine konkreetsele riigi juhtimist puudutavale kü­simuse­le ei pruugi olla lihtne, sest erinevate ühiskonnaelu vald­kondadega tege­levaid riigiasutusi on palju. Täidesaatvat riigi­või­mu teostab Eesti Vaba­rii­gi Valitsus põhiseaduse ja teiste seaduste alusel kas vahetult või valit­sus­asutuste kaudu. Valitsusasutused on ministee­riumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täi­desaatva riigivõimu volitusi omavad asutused.

Kas pöörduda valitsuse poole üksi või koos teistega?

Demokraatliku riigikorra püsimiseks ja arenguks on avalikul või­mul vaja kuulata ko­danikke ja teha koostööd võimalikult paljudega neist. Otsu­seid langetades peab avalik võim arvestama paljude ühiskonnaliikmete ja nende ühenduste erihuvide, väärtus­hoia­ku­te ja eesmärkidega ning neid tõsiselt kaaluma ka siis, kui nende kand­jad moodus­ta­vad arvulise vähemuse.

Valitsused kaalu­vad ilmselt tõsi­se­malt ette­pane­kuid ja proteste, mi­da esitavad ühen­du­sed, see tähendab paljud inimesed koos, mitte ainult üksikisikud. Mitmetes vald­kon­dades (piirkondlik areng, inimõigu­sed, hu­vide esindamine jne) oskavad kü­si­mustele vastata või nendega vas­tutavate asutuste poole edasi pöörduda kodani­ke­ühen­­dused, kelle eesmärgiks on oma liikmete ühis­huvi­de kaits­mine.

Kui probleemiks on töö- ja sotsiaalmajanduslike õiguste kait­se, võib pöörduda ametiühin­gu poole. Ametiühingute ülesanne on töötajate huvi­de eest seismine Vaba­rii­gi Valitsuse, töö­andjate ja nende ühenduste ees, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asu­tustes, kohtus ja töövaidlusorganites.

Väärtuslikud infoallikad

Praktilist teavet Eestis elavate inimeste õiguste ja kohustuste kohta ning näpunäiteid asjaajamiseks Eesti riigiasutustega leiate teabeportaalist www.eesti.ee

Vabariigi Valitsuse liikmete ja tegevuse kohta saate lugeda veebilehelt www.valitsus.ee

Eestis kehtivad seadused asuvad elektroonilises Riigi Teatajas aadressil www.riigiteataja.ee

Euroopa Liitu puudutavatele küsimustele vastab Euroinfo telefon 800 3330. Tasuta in­fotelefon on avatud E-R 10:00-18:00 ning vastab teile kohe või 2 tööpäeva jooksul. Vaata ka http://elik.nlib.ee


Allikas: Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Kodaniku käsiraamat