Soovita head linki
Avaleht » Toetused » Töötamisega seotud toetused » Ajutise töövõimetuse hüvitised

Ajutise töövõimetuse hüvitised

Haigushüvitis

Haigushüvitist makstakse kindlustatule töövõimetuslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse teisest päe­vast. Erandiks on tervislikel põhjustel ajutiselt teisele tööle ülevii­mine või töö­tingimuste kergendamine, siis makstakse haigus­hü­vitist esimesest päe­vast.

Haigushüvitist makstakse ühe kalendripäeva kohta 80% ühe ka­lend­ripäeva keskmisest tulust.

Tööõnnetuse tagajärjel haigestumise, kutsehaigestumise ning kuriteo tõkestamise või riiklike ja ühiskondlike huvide kaitsmise ning inimelu pääst­mise tagajärjel haigestumise korral makstakse haigushüvitist ühe ka­lendripäeva eest 100% ühe kalendripäeva keskmisest tulust.

Ajutiselt teisele tööle üleviimise või töötingimuste ker­genda­mise korral makstakse haigushüvitist sellises summas, et hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava palgaga, jagatuna selle aja­vahemiku ka­lend­ripäevadega, on võrdne isiku kalendri­päeva kesk­­­mise tuluga.

Kindlustatud isikul on õigus saada haigushüvitist kalendriaastas kokku mitte rohkem kui 250 päeva eest. Järjest võib hüvitist saa­da 182 päeva ulatuses. Tuberkuloosi korral on õigus saada hai­gus­hüvitist pidevalt mit­te rohkem kui 240 päeva.

65-aastasel või vanemal töötaval inimesel on õigus saada hai­gus­hü­vitist ka­lendriaastas kokku kuni 90 kalendripäeva eest ja ühe hai­guse korral järjest kuni 60 kalendripäeva ulatuses.

Töövõimetuspensioni saaval töötaval inimesel, kes on haiguslehel hai­gu­se või vigastuse tõttu, mille pärast määrati talle töövõime­tus­pension, on õigus saada haigushüvitist kalendriaastas kokku kuni 90 kalendri­päeva eest ja ühe haiguse korral järjest kuni 60 ka­lend­ripäeva ulatuses.

Sünnitushüvitis

Kui kaua kestab rasedus- ja sünnituspuhkus?

Rasedus- ja sünnituspuhkus kestab 140 päeva. Mitmikute sünni või tü­sistusega sünnituse korral 154 päeva. Kui naine jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 päe­va enne eelda­ta­vat sünnita­mise kuupäeva, siis on tal õigus saada sün­nitushüvitist 140 päeva eest. Kui raseduse ajal on arsti otsuse alusel raseda töö- või tee­nistuskohustusi kergendatud või ta on üle viidud tei­se­le tööle, siis on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 päeva eest juhul, kui ta jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 päe­va enne eel­datavat sünnitamise kuupäeva. Jäädes sünnituspuhkusele hiljem, kui on ettenähtud tähtaeg, väheneb hüvitatav periood nende päevade võrra, mille võrra hiljem sünnituslehele jäädi.

Sünnitushüvituse arvutamine

Näide: Mari töötas töölepingu alusel ja jäi sünnituslehele 2006. aastal, seega arvutatakse tema hüvitis 2005. aasta sotsiaalmaksu põhjal. Mari eest maksti 2005. aastal sotsiaalmaksu 23 100 krooni (seega tulu 23 100/ 0,33 = 70 000 krooni) ja ta ei olnud ühtegi päeva töövõimetuslehel. Nii on Mari kalendripäeva keskmine tulu 70 000 jagada 365= 192 krooni.

Sünnitushüvitist saab ta 140 (päeva) korda 192 (kalendripäeva keskmine tulu) = 26 849 krooni. Summalt peetakse kinni tulumaks, nii et Mari saab sünnitushüvitist kätte 20 674 krooni.

 Mida teha sünnituslehega?

Sünnitusleht tuleb viia oma tööandjale, kes edastab selle 7 päeva jook­sul haigekassasse. FIE esitab oma sünnituslehe haigekas­sale ise.

Millal jõuab sünnitushüvitis pangaarvele?

Haigekassa maksab hüvitise saaja pangaarvele 30 päeva jooksul ala­tes sünnituslehe jõudmisest haigekassasse.

Hooldushüvitis

Hooldushüvitist makstakse kindlustatud inimesele vastavalt töövõi­metus­lehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest va­bastuse esi­mesest päevast.

Alla 12-aastase lapse kodus hooldamise korral makstakse hüvitist ühe kalendripäeva eest 100% ühe kalendripäeva keskmisest tu­lust ja haig­las põetamise korral 80%.

Alla 12-aastase lapse hooldajal on õigus saada hoolduslehe alu­­sel hüvi­tist kuni 14 päeva eest.

Haige perekonnaliikme kodus põetamise või alla 16-aastase puu­dega lap­se hooldamise korral makstakse hüvitist ühe kalendripäeva eest 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust.

Kui lapse hooldaja on haige või talle osutatakse sünnitusabi, kuid laps on alla  3-aastane või hooldatakse alla 16-aastast puudega last, on hool­dajal õigus saada hoolduslehe alusel hüvitist 80% kalendripäeva keskmisest tulust kuni 10 päeva eest.

Haige perekonnaliikme kodus põetamise korral on hooldajal õigus saa­da hoolduslehe alusel hüvitist kuni 7 päeva eest.

Lapsendamishüvitis

Lapsendamispuhkuse korral makstakse kindlustatud inimesele lap­sen­da­mishüvitist töövõimetuslehele märgitud töö- või teenistus­kohustuste täit­misest vabastuse esimesest päevast alates.

Lapsendamispuhkus antakse lapsendamise kohtuotsuse jõustu­mise päe­vast arvates.

Lapsendamishüvitist makstakse ühe kalendripäeva eest 100 % ühe kalendripäeva keskmisest tulust.

Alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsenda­mis­lehe alu­sel hüvitist 70 päeva eest.

Ajutise töövõimetuse hüvitise saamise
õiguse piirangud

Kindlustatud inimesel ei ole õigus saada hüvitist, kui:

·         tema või tema hooldatava haigestumise või vigastuse põhjustas isiku tahtlus või see on tingitud joobeseisundist;

·         tema või tema hooldatav isik eirab arsti määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu tervenemine on takistatud;

·         ajutine töövõimetus algab hetkel, millal kindlustatud inimene on palgata puhkusel, lapsehoolduspuhkusel, osaliselt tasustataval puhkusel või lapsendaja puhkusel;

·         töövabastus hoolduslehe alusel algab ajal, millal kindlustatud inimene on põhi- ja lisapuhkusel.

Kindlustatud inimesel ei ole õigus saada hüvitist rikkumise päevast alates, kui:

·         kindlustatu jätab mõjuva põhjuseta määratud ajal arsti vastuvõtule minemata;

·         kindlustatu täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi ja saab selle eest sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või tegeleb ettevõtlusega.

Kindlustatul, kellel on õigus saada sünnitus- või lapsendamis­hüvi­tist, ei ole õigus saada sama aja eest haigus- või hooldushüvitist.

Kindlustatul, kellel on õigus saada haigushüvitist, ei ole õigus saa­da sa­ma aja eest hooldushüvitist.

Töövõimetuslehe esitamine

Töövõimetuslehe peab haigekassale esitama hiljemalt 90 kalend­ri­­päe­va jooksul, alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenis­tus­kohus­tus­te täitmisele asumise päevast.

Töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks vajalikud muud do­ku­men­did peab tööandja esitama haigekassale 7 kalendripäeva jooksul, alates inimeselt töövõimetuslehe saamise päe­vast.


Allikas: Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Kodaniku käsiraamat