Soovita head linki
Avaleht » Toetused » Sotsiaalkindlustus » Sotsiaaltoetused puuetega inimestele

Sotsiaaltoetused puuetega inimestele

Toetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule, täht­ajalise elamisloa alusel Eestis elavale isikule või pagulasele lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral.

Toetuse liike on mitmeid, kuid alati tuleb toetuse taotlemisel esi­tada elukohajärgsele pensioniametile

     1)    avaldus;

     2)    isikut tõendav dokument;

     3)    arstliku ekspertiisi otsus puude raskus­astme kohta.

Mõne toetuse liigi puhul tuleb esitada ka lisadokumente.

Toetuse arvestamise aluseks on sotsiaaltoetuse määr, mis kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega.

Toetuste liigid

Puudega inimeste sotsiaaltoetuste liigid on:

1)      puudega lapse toetus;

2)      puudega täiskasvanu toetus;

3)      hooldajatoetus;

4)      puudega vanema toetus;

5)      õppetoetus;

6)      rehabilitatsioonitoetus;

7)      täienduskoolitustoetus.

Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastase puudega lapse vanemale puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabi­litat­sioo­niplaanis ettenähtud tegevusteks. Selle suurus on:

·        keskmise puudega lapsele – 270 % sotsiaaltoetuste määrast (2008. aas­tal 1080 krooni);

·        raske või sügava puudega lapsele – 315 % sotsiaaltoetuste määrast (2008. aastal 1260 krooni).

Puudega täiskasvanu toetust makstakse igakuiselt puudega 16-aas­tasele ja vanemale inimesele puudest tingitud lisakulu­tus­te kom­penseerimiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks:

·        sügava puudega isikule 160% sotsiaaltoetuste määrast (2008. aas­tal 640 krooni);

·        raske puudega isikule 105% sotsiaaltoetuste määrast (2008. aas­tal 420 krooni);

·        keskmise puudega isikule 50% sotsiaaltoetuste määrast (2008. aastal 200 krooni).

Hooldajatoetust makstakse igakuiselt puudega lapse vanemale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puu­de­ga lapse kas­va­tamise tõttu:

·        3 – 16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse puhul - 75% sotsiaaltoetuste määrast 2008. aastal 300 krooni);

·        16 – 18-aastase raske puudega lapse puhul - 60% sotsiaaltoetuste määrast (240 krooni);

·        16 – 18-aastase sügava puudega lapse puhul - 100% sotsiaaltoetuste määrast (400 krooni);

Dokumentidest tuleb selle toetuse puhul esitada täiendavalt vanema tööraamat või muu mittetöötamist tõendav dokument.

2005. aasta 1. aprillist maksavad puuetega täiskasvanud inimeste hool­da­jatoetust kohalikud omavalitsused.

Kui üksikvanem või üks abikaasadest on puudega (ka last üksi kasvatav võõrasvanem, eestkostja või hooldaja) makstakse igakuiselt kuni lapse 16-aastaseks (õppimise korral kuni 19-aastaseks) saamiseni puudega vanema toetust 75% sotsiaal­toetuste määrast (2008. aastal 300 krooni).

Õppetoetust makstakse igakuiselt (v.a juuli ja august) mitte­töö­tavale puu­dega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10. – 12. klassis, kutseõppe­asu­tuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingitu­na õp­pe­tööga seotud lisakulutusi. Õppetoetuse suurus on 25 – 100% sot­siaal­toe­tu­se mää­­rast vastavalt tegelikele lisakulutustele (2008. aastal 100 – 400 kroo­ni).

Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada õppeasutuse teatis õppimise kohta või (üli)õpilaspilet ning dokument puudest tingitud ja õppetööga seotud lisakulude ole­masolu või selliste kulutuste tegemise vajaduse kohta.

Rehabilitatsioonitoetust makstakse 16 - 65-aastasele puudega inime­sele rehabilitatsiooniteenuse saamiseks. Rehabilitatsioonitoetust makstak­se tegelike re­ha­bilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks kuni 200% sotsiaaltoetuste määrast kalendriaasta jooksul (800 krooni).

Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumendina esitada dokument re­habilitat­sioonikulude kohta.

Täienduskoolitustoetust makstakse töötavale puudega inimesele töö­alaseks ja tasemekoolituseks. Täienduskoolitustoetust makstakse tege­like koolituskulude osali­seks hüvitamiseks kuni 24-kordses sotsiaal­toe­tuste määras kolme kalendriaasta jooksul, arvates toetuse esmakord­sest määrami­sest.

Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:

     1)    tööraamat või muu töötamist tõendav dokument;

2)       dokument täienduskoolituskulude kohta.


Allikas: Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Kodaniku käsiraamat