- Aktiivne noor
- Iseseisvumine
- Keskkond ja säästev areng
- Raha
- Suhted
- Tervis
- Toetused
- Turvaline ühiskond
- Töötamine
- Vabatahtlik tegevus
- Välismaale
- Õppimine
- Ühiskond ja kodanik
- Eesti Töötukassa
Igakülgne teave töötuskindlustuse ja hüvitiste kohta - Sotsiaalministeeriumi koduleht
töötuskindlustusest - Töötuskindlustuse seadus
tutvu seadusega
- Sotsiaalkindlustus
- Pensionikindlustus
- Noor perekond
- Töötamisega seotud toetused
- - Töötuskindlustus
- - Tööturutoetused
- - Töövõimetuspension
- - Ajutise töövõimetuse hüvitised
- - Erivajadustega töötaja toetamine
- Ravikindlustus
- Hariduse toetamine
- Sponsorlus
- Projektitoetused ja rahastus
- Ettevõtluse toetamine
Töötuskindlustus
Töötuskindlustus on sundkindlustus, mis kindlustab töötajale hüvitise töötuks jäämisel, kollektiivse koondamise ning tööandja maksejõuetuse korral.
Töötuskindlustuse makset maksavad nii tööandjad kui kindlustatud (st töötajad).
Tööandja töötuskindlustuse makse määr on 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2009. aastal 0,3% ja töötajal 0,6% ning alates 1. juulist-31. detsembrini 2009 on kindlustatul 1% ja tööandjal 0,5 % töötajale/teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt ning võlaõiguslepingu alusel makstud tasudelt. Töötuskindlustusmakset ei maksa vanaduspensionieas töötaja.
Töötuskindlustushüvistele tekib õigus töötul, kellel on kindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 24 kuu jooksul. Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust inimesel, kes lahkus töölt poolte kokkuleppel, omal soovil või kelle tööleping lõpetati töötaja vääritu teo, töökohustuste mittetäitmise või usalduse kaotuse tõttu.
Hüvitist arvutatakse kindlustatu viimase 12 töötatud kuu keskmisest kalendripäeva töötasust, kuid mitte rohkem kui kolmekordsest Eesti keskmisest.
Töötuskindlustushüvitis on esimesel 100 kalendripäeval 50%, edasi 40% kindlustatu töötasust.
Töötuskindlustushüvitist makstakse:
- kuni 180 kalendripäeva kui kindlustusstaaži on vähem kui 56 kuud;
- kuni 270 kalendripäeva kui kindlustusstaaž on 56-110 kuud;
- kuni 360 kalendripäeva kui kindlustusstaaž on 111 kuud või enam.
Töötuskindlustushüvise saamiseks peab inimene olema Tööturuameti piirkondlikus osakonnas töötuna arvele võetud, aktiivselt tööd otsima ning olema valmis võimalusel koheselt tööle asuma. Töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse, kui töötu ilma mõjuva põhjuseta keeldub individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest, täitmisest või talle pakutavast sobivast tööst, samuti kui töötu ei tule vähemalt kord 30 päeva jooksul või talle määratud ajal tööturuameti kohalikku osakonda vastuvõtule.
Töötuskindlustushüvitist saab taotleda Tööturuameti piirkondlike osakondade kaudu, kuid seda maksab välja Töötukassa.
Hüvitis töölepingu kollektiivse ülesütlemise korral
Kui tööandja koondab 30 päeva jooksul arvukalt töötajaid, mille arv sõltub ettevõtte suurusest, siis hüvitab riik osa koondamishüvitisest. Töötajal on õigus Töötukassalt saada hüvitist oma ühe keskmise kuupalga ulatuses, kui tema töösuhe on selle tööandja juures kestnud kuni 5 aastat, 1,5 kuupalka, kui töösuhe on kestnud 5-10 aasta. Üle 10 aasta kestnud töösuhte puhul on hüvitis 2 keskmist kuupalka.
Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral
Tööandja maksejõuetuse korral on töötajal õigus saada riigilt hüvitist saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise eest. Kokku maksab Töötukassa töötajale välja töötaja kuni 3 keskmist brutokuupalka, kuid mitte rohkem kui kolm vabariigi keskmist kuupalka.
Allikas: Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Kodaniku käsiraamat










