- Aktiivne noor
- Iseseisvumine
- Keskkond ja säästev areng
- Raha
- Suhted
- Tervis
- Toetused
- Turvaline ühiskond
- Töötamine
- Vabatahtlik tegevus
- Välismaale
- Õppimine
- Ühiskond ja kodanik
- Ohvriabi
ohvriabi Eestis - Ohvriabi seadus
Ohvriabi seadus - Sotsiaalkindlustusamet
kuriteoohvritele makstavad riiklikud hüvitised
Ohvriabiteenus ja hüvitis
Ohvriabiteenusele on õigus kõigil isikutel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. St ohvriabiteenuse saamiseks on õigustatud iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju. Abi saamise eelduseks ei ole seatud kuriteo toimepanemist.
Ohvriabiteenus on ohvri nõustamine ja ohvri abistamine suhtlemisel erinevate asutustega, mille tagab Sotsiaalkindlustusamet oma piirkondlike üksuste kaudu.
Kuriteoohvritele makstavad riiklikud hüvitised
Hüvitist makstakse nii tahtlikult kui ka ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustuse, vähemalt kuus kuud kestva tervisehäire või ohvri surma korral.
Kuriteo raskus tehakse kindlaks kohtuarstliku ekspertiisiga. Pärast kohtuarstliku ekspertiisi akti koostamist tuleb hüvitise taotlemiseks pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse.
Õigus hüvitist saada on Eesti Vabariigi territooriumil toimunud vägivallakuritegude eest.
Õigus saada hüvitist on Eesti kodanikul, välismaalasel, kes elab Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel, Euroopa Liidu kodanikul, vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmise Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi kodanikul (alates 1.05.2006) ja Eestis viibival pagulasel.
Hüvitise suuruse määramise aluseks võetakse vägivallakuriteoga tekitatud järgmine varaline kahju:
1) töövõimetusest tulenev kahju;
2) ohvri ravikulud;
3) ohvri surmast tulenev kahju;
4) prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele tekitatud kahju;
5) ohvri matusekulud.
Ohvriabi seaduse alusel hüvitatakse 80% eelpoolnimetatud asjaoludel tekkinud varalisest kahjust, kuid ühele ohvrile või kõigile tema ülalpeetavatele kokku mitte rohkem kui 150 000 krooni.Matusekulude hüvitamisel on piirmääraks 7000 krooni, millest arvutatakse maha riiklik matusetoetus, mis 2008. aastal on 3000 krooni.
Hukkunud ohvri ülalpeetavatele makstakse hüvitist ohvri eelnevast töötasust järgmiselt:
• ühele ülalpeetavale 75%;
• kahele ülalpeetavale 85%;
• kolmele või enamale ülalpeetavale kokku 100%.
Hüvitise taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse.
Taotlus tuleb esitada pensioniametile ühe aasta jooksul kuriteo toimepanemisest või ohvri surma päevast alates.
Hilisem taotlus vaadatakse läbi:
1) kui ülalpeetav sai ohvri surmast teada rohkem kui kuus kuud pärast surmapäeva ja taotlus on esitatud ühe aasta jooksul ohvri surmast teada saamise päevast alates;
2) kui hüvitise taotleja tervisehäire kestis üle kuue kuu ja taotluse õigeaegne esitamine ei olnud terviseseisundi tõttu võimalik ja kui vastav taotlus on esitatud ühe aasta jooksul pärast terviseseisundi paranemist.
Allikas: Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Kodaniku käsiraamat










