Soovita head linki
Avaleht » Aktiivne noor » Noorteinfo » Meediakirjaoskus

Meediakirjaoskus

Milline on sinu meediakirjaoskus?
Kõige esimesed asjad, mida koolis õpetatakse on lugemine, kirjutamine ja arvutamine. Kui sa neid oskad, tunduvad need enesestmõistetavatena. Kujuta oma elu ette, kui sa ei oskaks lugeda tänavanimesid, reklaame bussipeatuses, kaubaetikette, hinnasilte või kirjutaksid oma allkirjana kolm X-i, sest muud sa ei oska. Moodsas maailmas on raamatu ja pliiatsiga võrdselt olulised või isegi olulisemad kommunikatsioonivahendid televisioon, raadio, arvuti ja internet. Lisaks üldisele kirjaoskusele on hakatud rääkima ka meediakirjaoskusest ja üldisest meediakompetentsusest.

Tänapäeval ümbritseb meid kõikjal kujutistepõhine elektrooniline meedia, kus lisaks sõnadele on kõikjal ka pildid ja helid. Sõnast, helist ja pildist koosnevad sõnumid ning info on nii raamatutes ja ajakirjades, televisioonis, raadios, CD-l ja MP3- mängijas ning üha rohkem ka sinu arvutiekraanil ja mobiiltelefonis. Nende meediakanalite kaudu saame üksteisega suhelda, osta ja müüa kaupu ning teenuseid ja leida eluks, kooli ja tööelu jaoks vajalikku teavet. Me lahutame oma meelt, suhtleme pere ja sõpradega, tutvume uute inimestega ning jagame teavet ja mõtteid kõikvõimalikest maailma asjadest, näiteks armastusest, poliitikast, rahast ja tervisest.

Selle kõige mõistmiseks on vajalik oskus "lugeda" ja "kirjutada" mitmeid erinevaid sõnumite vorme (näiteks reklaame, pilte ja videosid). Meediaoskus tähendab nii lugemist, kirjutamist, rääkimist, kuulamist, kriitilist vaatamist kui ka suutlikkust erinevaid sõnumeid vastu võtta ja omaenda sõnumeid luua.

Meedia kasutusoskus on oluline
Meedia kasutus- ja kirjaoskus on tänapäeval väga olulised, sest muidu ei saaks inimesed neid ümbritseva infoga hästi hakkama. Meediakirjaoskus on ka hädavajalik baasoskus aktiivseks osalemiseks moodsas demokraatlikus ühiskonnas. Meediakirjaoskus eeldab oskust olla kriitiline uudiste lugeja ja vaataja, head analüüsi- ja arutlemisvõimet ning suure uudistekogumi kriitilist hindamist. Moodsal ajal peab televiisori vaatamiseks oskama kasutada pulti, digitelevisiooni puhul isegi kahte pulti, arvuti kasutamiseks peab oskama seda käima panna, klaviatuuri ja hiirt kasutada, palju erinevaid programme tundma ja internetist info saamiseks peab teadma veebiaadresse või oskama otsingumootorisse sobivaid märksõnu sisestada. Kõik see tundub täiesti loomulik kui sa seda oskad, kuid esmakordsel hiire kasutamisel võib hirm peale tulla. Võib-olla oled sa näinud kui su vanaema või vanem naaber on otsustanud moodsa tehnikaga sõbraks saada. Tänapäeval räägitakse palju põlvkondade erinevusest. Kuigi Eestis on suurem osa inimestest interneti- kasutajad, siis nende oskuste tase on väga erinev. Mõni oskab ainult konkreetseid lehti kasutada sh. lehti lugeda ja meili saata, kuid erinevatest e-teenuste portaalidest ei oska endale vajalikku infot otsida.

Teabe leidmine, analüüsimine ja hindamine
Meediakirjaoskajad inimesed suudavad kasutada kaasaegset tehnikat, seal hulgas leida, salvestada ja kasutada teavet, mida neil on vaja analüüsida, töödelda ja kasutada ning teistega jagada. Et erinevatest allikatest on võimalik leida väga palju infot, on oluline vahet teha heal, usaldusväärsel, ja väärtuslikul infol ning ebausaldusväärsel, valel ja erapoolikul infol. Igal inimesel ja organisatsioonil, kes teavet jagab, on oma huvid ja eesmärgid. Meediakirjaoskaja suudab tuvastada, miks talle midagi räägitakse ja näidatakse ning kujundada oma seisukoha. Näiteks kui mõni kuulsus kutsub sind üles hääletama valimistel ühe konkreetse kandidaadi poolt või kasutama mõnda uut toodet, siis ei pea sa seda tingimata tegema. Meediakirjaoskaja suhtub ümbritsevasse, eriti poliitilistesse ja reklaamsõnumitesse, kriitiliselt ja kujundab oma arvamuse. Milline on sinu meediakirjaoskus?  


Allikas: Euroopa päevik: teejuht nutikale tarbijale