- Aktiivne noor
- Iseseisvumine
- Keskkond ja säästev areng
- Raha
- Suhted
- Tervis
- Toetused
- Turvaline ühiskond
- Töötamine
- Vabatahtlik tegevus
- Välismaale
- Õppimine
- Ühiskond ja kodanik
Internetist allalaadimine
Kõik eelnev viib meid tänase kuumima teemani autoriõiguse alases vaidluses- muusika allalaadimiseni internetist. Tänapäeva arvutivõimsus koos veebikiirusega võimaldavad alla laadida, salvestada ja mängida muusikat ning videosid personaalarvutitel. Nii on see olnud lühikest aega (alates 1999. aastast, kui olla täpne), mil üks inimene (täpsemalt Shawn Fanning) sai aru interneti võimalustest muusikatööstuses ja lõi 60 tunniga programmi Napster.
Napster oli esimene teenus, mis võimaldas arvutikasutajatel vahetada ja jagada faile tsentraalse failiserveri kaudu (niinimetatud failide ühiskasutus või võrdõigusvõrk, mida tuntakse lühendi P2P nime all). Kuna süsteemi said kasutada palju inimesed, selgus kiiresti, et enamikel kasutajatest oli meeles vaid üks mõte- laadida alla palju tasuta muusikat. Ilmselt on arusaadav, et muusikatööstus ja paljud juhtivad artistid reageerisid sellele nähtusele vihaselt- Napsteri kõrgaegadel vahetasid seal 30 miljonit kasutajat pea 3 miljardit laulu kuus. Märkimisväärne osa neist lauludest oli autoriõigusega kaitstud, kuid nende eest ei saadud ühtegi dollarit autoritasu. Lõpuks andsid muusikatööstuse advokaadid Napsterile hävitava löögi ja sundisid seda sulgema, kuid Napsterist on välja arenenud sajad harud ja teisikud olid valmis seda lünka täitma ning seega laetakse ebaseaduslikku muusikat päevas endiselt kümnete miljonite failide kaupa.
Niisiis, kas muusika ebaseaduslik allalaadimine on OK? Esmapilgul ei tundu tasuta muusika saamises midagi halba, kuna füüsiliselt midagi ei varastata ja kellelegi liiga ei tehta. Kuid enne kui tormad lähima arvuti juurde ja hakkad muusikat kopeerima, mõtle selle peale: osade riikide muusikatööstused (nt USA) on hakanud üha enam vahele võtma ka eraisikutest allalaadijaid, nõudes näiteks 12- aastastelt "kurjategijatelt" autoriõiguse seaduse rikkumise eest tuhandete eurode suuruseid hüvitisi. Arvestades inimeste arvu, kes ebaseadusliku allalaadimisega hetkel tegelevad, on vahelejäämise võimalus väga väike, kuid see võimalus on ikkagi olemas.
Allalaadimise vastu saab tuua teisegi argumendi, mis ei ole niivõrd hirmutav, kuid üritab rõhuda sinu arutlusvõimele ja aususele. Kui inimestelt küsida, siis vaid vähesed neist arvavad, et muusikat saab igavesti tasuta alla laadida. Nad tunnetavad instinktiivselt tegelikkust, mis on autoriõiguse põhimõtte aluseks- ilma rahalise tasuta ei hakka autorid lihtsalt enam vaeva nägema kõikidele meeldiva muusika loomisega. Ning maailmas, kus osade muusikaplaatide tootmine maksab miljoneid dollareid, oleks naiivne arvata, et muusikatööstus hakkab neid plaate tootma ilma reaalse lootuseta kasumit teenida.
Seaduslikke allalaadimislehekülgede, nt. Apple´i iTunes, tekkimine, kus kasutajad maksavad keskmiselt ühe euro ühe laulu allalaadimise eest, annab meile aimu sellest, kuidas see probleem tulevikus lahendada võidakse. Muusikatööstus mõistis liiga hilja moodsa tehnika mõju muusika levitamisele ja müügile ning kuna ta ei olnud valmis pakkuma konkurentsivõimelist lahendust, hakkasid inimesed muusikat ebaseaduslikult alla laadima. Alles viimasel ajal on muusikatööstus hakanud mõistma, et aeg ja tehnika on muutunud ning kohandab oma teenuseid vastavalt sellele.
Allikas: Euroopa päevik: teejuht nutikale tarbijale
