Soovita head linki
Avaleht » Iseseisvumine » Raha » Brändindus

Brändindus

Vesi, suhkur, värvaine ja maitseaine. Ei kõla just eriti ahvatlevalt, kuid just selline on ühe maailma suurima ja tuntuima karastusjoogibrändi koostis.

Kuid nagu paljude teiste tuntud brändide puhul, on seegi jook midagi enamat kui vaid purgiküljel olev koostise loetelu. Tema ülemaailmse edu tagab maitse, värvus, pakend, kuju, logo, nimi ja reklaam. Kõik need elemendid kujundavad brändi isikupära ja imago ning tähendavad, et seda brändi tunnustavad inimesed üle kogu maailma.

Karastusjoogi purk, paar jooksukingi või teksapükse võivad näha välja nagu kõik teisedki, kuid brändi jõud eristab neid teistest ning muudab nad ihaldusväärseteks.

Brändilojaalsuse tekitamine

Firmad soovivad, et nende tooted oleksid inimeste hulgas iseenesestmõistetavad ja tekitavad selleks inimestes brändilojaalsuse, et tarbijad valiksid ja ostaksid nende tooteid ikka uuesti.

Üks viis brändi ihaldusväärseks muutmiseks on tagada, et konkreetse kaubamärgiga telefoni, käekotti, autot või jooki nähakse kõige populaarsemate ja moodsamate inimeste käes. Sellist reklaaminippi nimetatakse tooteasetuseks. Paljud firmad annavad oma tooteid tasuta kõige populaarsematele kuulsustele või pakuvad neid filmidesse, et vaatajad nende tooteid viimase kassahitiga seostaksid.

Mõni firma võtab tööle nn brändisaadikud, kellele makstakse selle eest, et nad räägiksid baarides ja klubides võõrastega ning mainiksid oma jutus ka konkreetset kaubamärki. Vahel palgatakse sellised saadikud brändist rääkima ka oma sõpradele ja kolleegidele.

Üks jooksukingi valmistav firma otsib klassidest kõige coolimad ja mõjuvõimsamad õpilased ning annab neile kandmiseks uusimaid mudeleid. See tekitab brändi ümber sumina ja grupisurve, mis paneb kõiki samu asju tahtma.

Võltsimine

Mis saab siis, kui soovid endale üle kõige uusimaid disaineribrände, kuid ei soovi selle eest kõrget hinda maksta? Kogu Euroopas ahvatlevad tarbijaid tänavatel müüdavad võltstooted, kuid nende puhul peab arvestama sellega, et võid enda meelest küll teha soodsa ostu, kuid võltstooted võivad olla madala kvaliteediga, valmistatud lapstööjõu poolt, põhjustada seaduslikes ettevõtetes töökohtade kaotamise ja sinu ost võib toetada organiseeritud kuritegevust ning terrorismi. Mõned tooted, nt võlts-autovaruosad ja võltsravimid võivad olla ka väga ohtlikud.

Võltsimine on suur äri. 2005. aastal leidsid Euroopa Liidu tolliametid umbes 47 miljardi krooni väärtuses võltsitud tooteid.

Sa ei pea muretsema mitte ainult võltskäekottide halva kvaliteedi pärast, mille tulemusena kott õmblustest hargnema hakkab- mõned tooted võivad olla üliohtlikud. Võltsingud ei puuduta ainult moeäri, vaid ka ravimeid ja isegi toiduainete tööstust.

Kust võltstooted pärit on?

Aasia, eriti Hiina, on peamine Euroopas konfiskeeritud võltskaupade allikas. Hiina valitsus rakendab küll karme abinõusid võltsijate suhtes, kuid need suudavad ikkagi üha rohkeim tooteid enne Euroopa Liitu jõudmist teistesse sihtriikidesse, näiteks Jaapanisse või USAsse smugeldada.

Mida teha võltstoodangu vastu võitlemiseks?

2005. aastal algatas Euroopa Komisjon mitmeid abinõusid võltsimisega võitlemiseks, sh tolli karmistamine ja võltstoodete kiire hävitamine firmade poolt. Kui sul tekib tahtmine osta võltskäekotti, võltspäikeseprille või tänaval, turul või Itaalia rannas müüdavaid muusikaplaate, ole ettevaatlik! Itaalia on võltstoodetega nii üleujutatud, et seal saavad võltstooteid ostvad inimesed trahvi 500- kuni 10 000 eurot!

Kas see mõjutab kuidagi tuntud kaubamärke?

Kuigi brändid ei kao kusagile, on näha märke, et tarbijate huvi nende vastu on kadumas, vähemalt moemaailmas. Leidub küll moeohvreid, kes maksavad rõõmuga kõrget hinda viimase moeröögatuse eest, kuid asjatundjate hulgas on trendikas olla individuaalne, mitte kanda selgelt äratuntavat brändi. Kokkuhoidlikkus on populaarne. Second-hand kauplused muutuvad tarbijate hulgas üha hinnatumaks ja seal toimub võidujooks kõige ägedamate retro- stiilis ja kantud rõivaste leidmiseks. Lisaks külastatakse sageli ka supermarketite riideosakondasid, kus müüakse madala hinnaga põhirõivaesemeid. Tarbijad on üha enam teadlikud ka brändiomanike tööjõu- ja keskkonnapoliitikast ning väljendavad oma suhtumist, boikoteerides brände, mis ei sobi nende väärtushinnangutega.


Allikas: Euroopa päevik: teejuht nutikale tarbijale