Tööturg Eestis

Eesti majanduses on toimunud viimastel aastatel kiired arengud ning ka tööturul on olukord oluliselt muutunud - kui mõned aastad tagasi oli probleemiks suur tööpuudus, siis tänapäeval räägitakse töötajate puudusest. Soodne turuolukord ning konkurentsivõimeliste ettevõtete edu on võimaldanud luua palju uusi töökohti.

Teisalt on Eesti rahvaarv olnud viimasel ajal langustrendil ning mõne aja pärast hakkab 1990. aastate sündivuse madalseis mõjutama oluliselt tööturgu. See tähendab, et tööjõu küsimus muutub järjest olulisemaks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on püüdnud haridussüsteemi ja majanduse vajadustele ühitamisele kaasa aidata koostades tööjõuvajaduse prognoose. 2007. aastal valminud prognoosis kajastatakse võimalikke arenguid tööturul aastani 2014.

Töö jõu vajaduse all peetakse silmas vajadust uute inimeste järele. Vajadus tuleneb täiendavate töökohtade loomisest, samuti liigub osa inimesi tööhõivest välja (pensionile, vigastuste, suremuse tõttu). Ka vahetavad inimesed mitmetel põhjustel töökohti, põhjusteks on näiteks palgad, asukoht, töökoha meeldivus jms. Mõnes nn populaarses harus aitab töötajate liikumine täita vabu töökohti, teisel juhul aga suurendab vajadust uute töötajate järele. Ka välismaale läinud töötajatest vabadele töökohtadele oodatakse uusi inimesi.

Järgnevate aastate trendid tööturul:

• Aastas luuakse keskmiselt ca 3300 täiendavat töökohta.
• Igal aastal lahkub pöördumatult tööjõuturult tänaste töötajate seast keskmiselt 11,2 tuhat inimest.
• Iga- aastaseks tööjõu vajaduseks kujuneb keskmiselt 14, 5 tuhat inimest.
• See vastab enam-vähem tänasele tööturule sisenejate hulgale, kuid potentsiaalsete töötegijate arv hakkab prognoosiperioodi lõpul vähenema.
• Kasvab nõudlus spetsialistide ja oskustööliste järele.

Prognoosi täitmiseks peavad jätkuma majanduses küllaltki optimistlikud arengud- majanduskasvu taga peamiselt tootlikkuse tõus, tööhõivemäär peab veelgi suurenema.

Prognoosi kohaselt iseloomustab Eesti majandust lähitulevikus soodne seis, mistõttu lisandub ka uusi töökohti, seda eelkõige teenuste sektoris. Põllumajanduses on oodata töökohtade jätkuvat vähenemist, kuna rohkem panustatakse tootlikkuse tõstmisele (suurem masinatöö osatähtsus) ehk sisuliselt tehakse sama töö ära väiksema arvu inimestega. See aga tähendab, et vajatakse rohkem inimesi, kes suudaksid keerulisemaid masinaid kasutada. Tööstussektoris luuakse prognoosi kohaselt rohkem töökohti kui neid kaob, kuid mitmetes tööjõumahukates harudes (näiteks rõivatööstus, mööblitööstus) on oodata tööhõive vähenemist. Kuigi mõnes harus töötajate arv langeb, ei tähenda see siiski, et uusi töötajaid poleks vaja- töötajate tööhõivest väljaliikumise tõttu vabaneb pidevalt töökohti. Uusi töötajaid vajatakse kõigis majandusharudes.

Üldistatult võib öelda, et töötajate vajadus majandusharude lõikes vastab suures osas Eesti majandusstruktuurile. Kõige enam vajatakse töötajaid töötlevas tööstuses, kaubanduses, haridussektoris ja transpordisektoris. Töötlevas tööstuses on suurem vajadus töötajate järele toiduainete tööstuses, puidu-, metalli- ja elektroonika tööstuses. Kõige enam vajatakse tööstuses oskustöölisi, seadme- ja masinaoperaatoreid ning spetsialiste (tehnikud, insenerid). Tööstussektoris vajatakse spetsiifiliste oskustega töötajaid, mistõttu teistest harudest töötajate leidmine on mitmel juhul keeruline või võimatu, sama kehtib ka vastava ettevalmistuseta koolilõpetajate suhtes. Kuna ettevõtete vajadused on väga erinevad, on tihti tarvis lisaks koolist saadud teadmistele omandada töö juures veel täiendavaid praktilisi oskusi.

Kaubandussektoris vajatakse kõige enam müügitöötajaid, kuid seoses nn mugavusteenuste laiema levikuga kasvab vajadus ka mitmesuguste spetsialistide, nagu valmistoitude valmistajate-kokkade, kondiitrite, stilistide, kunstnike järele. Haridussektoris on töötajate (õpetajate) keskmine vanus suhteliselt kõrge, mistõttu üsna suur osa tänastest töötajatest läheb järgmistel aastatel pensionile. Transpordisektoris suurendab vajadust töötajate (eelkõige sõidukijuhid, meremehed) järele välismaale tööle minek, samuti on sektoris palju vanemaealisi töötajaid, kes varsti tööhõivest välja liiguvad.

Seoses muutuva majandusega muutuvad ka nõuded töötajate oskuste järele. Õppimine on pidev protsess ning ka töö käigus tuleb omandada uusi teadmisi ja oskusi. Eesti majandus on liikumas kõrgema lisandväärtusega tootmise suunas, mis tähendab, et tehakse keerulisemaid asju ning seega puutuvad töötajad järjest rohkem kokku keerulisemate masinate ja teadmistega. Prognoosi kohaselt on oodata nö lihttööd, mis ei nõua erilist ettevalmistust, tegevate töötajate arvu vähenemist, kasvab aga spetsialistide ja oskustööliste, teenindavate ja müügitöötajate arv. Juhtide hulk jääb hinnanguliselt tänasele tasemele.

Kui rääkida vajadusest, siis kõige rohkem vajatakse just oskustöölisi ja spetsialiste, juhiks võib saada vaid iga kümnes töötaja.

Kokkuvõttes vajatakse Eestis prognoosi kohaselt igal aastal ligikaudu 14-15 tuhat uut töötajat. Tänasel päeval vastab tööturule sisenejate arv vajadusele, kuid viie aasta pärast hakkab tööturule tulevate noorte hulk oluliselt vähenema. Kuigi arvuliselt on tööturul nõudluse ja pakkumise vahel tasakaal, tuleb arvestada, et inimeste soovid, teadmised ja oskused ei pruugi alati kokku langeda ettevõtete vajadustega. See aga tähendab, et ebakõlade tekkimisel ei leia ettevõtted vajalikke töötajaid, teisalt jääb osadel inimestel omandatud teadmistepagas tööl rakendamata, kuna nende teadmiste järele pole piisavalt nõudmist. Seda näitab ka tänane olukord, kus vabadele töökohtadele vaatamata otsib suur hulk inimesi siiski tööd.


Allikas: Kasutatud Karjäärinõustamise Teabekeskuse