Soovita head linki
Avaleht » Ühiskond ja kodanik » Eesti riik » Riigi sümbolid

Riigi sümbolid

Eesti riigilipp

Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, heisatava lipu tavasuurus on 105 korda 165 sentimeetrit.

Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastaküm­nete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp.

Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kin­nitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Ees­­ti Vabariigi liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aas­tal keelati senise lipu kasutamine.

Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette 1987.-1988. aas­tal, kui sai alguse Eesti vabanemine ja taasiseseisvumine. Pika Her­manni torni heisati sinimustvalge lipp taas 24. veebruaril 1989. aastal. 1990. aasta augustis antud seadusega otsustati sini­must­valge lipp uuesti riigilipuna kasutusele võtta. Riigilipu seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. aastal. Alates 1. jaanuarist 2006. a reguleerib Eesti lipu kasutamist Eesti lipu seadus.

Eesti lipu heiskamise päevad (lipupäevad) on:

     1)   3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

     2)   2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev

     3)   24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev

     4)   14. märts – Emakeelepäev

     5)   maikuu teine pühapäev – Emadepäev

     6)   9. mai – Euroopa päev

     7)   4. juuni – Eesti lipu päev

     8)   14. juuni – leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna)

     9)   23. juuni – Võidupüha

     10) 24. juuni – Jaanipäev

     11) 20. august – Taasiseseisvumispäev

     12) 1. september - Teadmistepäev

     13) novembrikuu teine pühapäev – Isadepäev

    14) Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev

    15) rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parla­mendi valimise päev.


Vabariigi Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise ka muul ajal, et tähistada riigi ja rahva jaoks olulise tähtsusega sündmust.

Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kolmel lipupäeval - iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval - heisatakse lipud ka elu-, äri- ja büroohoonetele. Samas võib neil hoonetel heisata Eesti lipu ka muudel lipupäevadel.

Riigilippu võib heisata avalikel üritustel. Igaühel on õigus, järgides Eesti lipu seaduse sätteid ning head tava, heisata soovi korral lipp ka muudel päevadel. Lipu heiskamisega on sobiv tähistada perekondlikke sündmusi ja tähtpäevi.

Leina tähistamiseks heisatakse riigilipp leinalipuna. Neil juhtu­del kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu laiust pidi kuni lipu­kan­ga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti nii, et lipu alumine äär on masti keskel.

Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00.

Pika Hermanni torni Tallinnas heisatakse Eesti lipp iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ja langetatakse päikeseloojangul. Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel laulu «Mu isamaa armas» algusfraase.

Eesti lippu ei langetata jaaniööl.


Eesti riigivapp

Eesti riigivapil on kaks kuju: suur rii­givapp ja väike riigi­vapp. Suu­rel riigivapil on kuldsel kilbil kolm si­nist sammuvat ja otsavaa­tavat (pas­sant gardant) lõvi. Vapi kilpi ümb­ritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ris­tu­vat kuldset tammeoksa. Väi­kese va­pi kilp ja vapi­kujund on samad mis suurel rii­gi­vapil, kuid ilma tamme­oks­­teta.

Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, kui Taani ku­ningas Val­demar II annetas Tallinna linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõ­viga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katariina II 4. ok­toobril 1788.

Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 1990. aasta 7. au­­gustil. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993.

Riigivapi kasutamise õigus on riigiasutustel ning riigivõimu teostavatel organitel ja isikutel.
 


Eesti Vabariigi hümn


Mu isamaa, mu õnn ja rõõm

muusika Fredrik Pacius
sõnad Johann Voldemar Jannsen

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!

Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull’ truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!


Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!

Eesti Vabariigi hümn on koorilaul “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, mille viisi lõi 1848. aas­tal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Jo­hann Volde­mar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aas­tal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvustead­vuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai “Mu isa­maa, mu õnn ja rõõm” Eestis väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algul üli­õpilastele kirjutatud laul ka Soomes. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda ise­seisvateks riikideks kuulu­ta­sid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi eri­nevate sõ­nadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks. Amet­likult kinnitas Eesti Vaba­riik Fredrik Paciuse “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920.

Vene okupatsiooni ajal oli “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aas­tal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn.


Allikas: Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus