Eesti riigikord

Eesti Vabariik on demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgema võimu kandja on rahvas. Hääleõiguslike kodanike kaudu teostab rahvas oma suveräänsust ehk iseseisvust. Rahvas otsustab, kellele ta annab õiguse riiki juhtida. Nii teostub enamuse tahe. Vähemus peab alluma kujunenud võimukorraldusele, kuid talle jääb õigus olla eriarvamusel, agiteerida oma põhimõtete poolt, kritiseerida võimulolijaid jne.

Riigivõim ei koondu kellegi kätte konkreetselt, vaid jaguneb kolme institutsiooni vahel. Seadusandlik võim kuulub parlamendile (Riigikogule), täidesaatev võim Vabariigi Valitsusele (ministrid ja peaminister) ning kohtuvõim kohtutele. Üks ja sama isik võib töötada korraga vaid ühes riigiametis. Seda nimetatakse kokku võimude lahususe põhimõtteks. Vabariigi President on Eestis eelkõige esindusisik, kelle võim on põhiseadusega tugevalt piiratud.

Riigivõimu teostajad ei ole oma tegevuses piiramatu võimuga ametnikud, vaid seotud ennekõike Eesti põhiseaduse sätetega. See tähendab, et iga Eestis vastuvõetud õigusakt peab põhiseadusega kooskõlas olema. Kui ta seda ei ole, on ta õigustühine. Seda, kas seadused põhiseadusega kooskõlas on, kontrollivad Vabariigi President, õiguskantsler ja kohtud. Kuna Eesti Vabariigis on nii võimulahususe printsiip kui ka õigusaktide põhiseadusele vastavuse nõue põhiseadusesse sisse kirjutatud, nimetatakse meie riigivõimu põhiseadusega piiratud riigivõimuks.


Allikas: Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus "Kodaniku Käsiraamat"