- Aktiivne noor
- Iseseisvumine
- Keskkond ja säästev areng
- Raha
- Suhted
- Tervis
- Toetused
- Turvaline ühiskond
- Töötamine
- Vabatahtlik tegevus
- Välismaale
- Õppimine
- Ühiskond ja kodanik
- Haridus- ja Teadusministeerium
informatsioon õppijale - Rajaleidja - üldharidus
- Kooli info
lapsevanemale - Tundruudus
Noorteleht
- Eesti haridussüsteem
- Efektiivne õppimine
- Üldharidus
- - Õpilase õigused ja kohustused
- - Koolikohustus
- - Õppekava
- - Hindamine
- - Istuma jätmine
- - Õpilasesindus
- - Kooli astumine, vahetamine
- Kõrgharidus
- Kutseharidus
- Eksamid
- Mida teha kui kool lõpetamata?
- Välismaale õppima
- Elukestevõpe
- Karjääriplaneerimine
Üldharidus
Üldharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust.
Üldnõuded kooliastmeti
Põhihariduse ja üldkeskhariduse standardid kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kooliastmeti. Kooliastmed on:
I kooliaste - 1.-3. klass;
II kooliaste - 4.-6. klass;
III kooliaste - 7.-9. klass;
gümnaasium - 10.-12. klass.
Põhikoolis, põhikooli üksikutes astmetes ja põhikooli üksikutes klassides võib õppekeeleks olla mis tahes keel kohaliku omavalitsuse volikogu ja riigikoolides haridus- ja teadusministri otsustuse alusel. Vastava ettepaneku kohaliku omavalitsuse volikogule või haridus- ja teadusministrile teeb kooli hoolekogu.
Gümnaasiumiastme õppekeel on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi eesti keel, venekeelsete gümnaasiumide üleminek eestikeelsele õppele algab praegu kehtiva seaduse kohaselt alles alates 2007/2008 õppeaastast.
Gümnaasiumi õppekeel on eesti keel, kuid munitsipaalkooli gümnaasiumiastmes ja munitsipaalkooli gümnaasiumiastme üksikutes klassides võib õppekeeleks olla mis tahes keel. Loa mis tahes keeles toimuvaks õppetööks annab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse volikogu taotluse alusel. Ettepaneku kohaliku omavalitsuse volikogule teeb gümnaasiumi hoolekogu.
Eesti keel loetakse kooli õppekeeleks, kui vähemalt 60% õppekava mahust õpetatakse eesti keeles. See tähendab, et 40% õppeainete mahust võib jääda venekeelseks. Seega tagab Eestis riik vene keeles nii alg-, põhi- kui ka keskhariduse. Venekeelseid rühmi on ka kutse- ja kõrgkoolides.
Koolis või klassis, kus õpe ei toimu eesti keeles, on eesti keele õpe 1. klassist alates kohustuslik.
Allikas: Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Kodaniku käsiraamat










