Soovita head linki
Avaleht » Õppimine » Kõrgharidus

Kõrgharidus

Eestis on kaheharuline kõrgharidussüsteem, kus on võimalik valida kahe erineva suuna vahel:
  1. Praktikakeskne rakenduskõrgharidus, mis on suunatud motiveeritud spetsialistide ettevalmistamisele.
  2. Akadeemiline kõrgharidus, mille õpe on kaheastmeline ja teooriapõhine.
    • Bakalaureuseõppe lõpetajad saavad laialdased teoreetilised valdkonna alusteadmised, mis annab aluse hilisemaks spetsialiseerumiseks magistriõppes. Bakalaureuseõppe lõpetamise järel on võimalik ka kohe tööturule suunduda.
    • Magistriõpe on eriala asjatundja ehk kõrgtaseme spetsialistiõpe. Lõpetajad omandavad erialateadmised ja -oskused tööks iseseisva spetsialistina. Teooria on suures mahus praktikaga seotud, kui õpitakse arstiks, hambaarstiks, proviisoriks, loomaarstiks,ehitusinseneriks, arhitektiks või õpetajaks.
Akadeemiline suund tuleks kindlasti valida neil, kes on huvitatud edasiõppimisest doktoriõppes, teadustööst, teaduspõhise majanduse arendamisest ja õppejõu tööst.

Kõrghariduse üldnõuded määratakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud kõrgharidusstandardiga, millega kehtestatakse ühtsed nõuded kõrghariduse tasemel toimuvale õppele.

Igal aastal koostab Haridus- ja Teadusministeerium kõrghariduse riikliku koolitustellimuse lähtudes prognoositavast kõrgharidusega spetsialistide vajadusest tööturul. Riikliku koolitustellimuse kohal õppivalt üliõpilaselt ei või nõuda õppemaksu.

Rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppesse on õigus kandideerida kõigil keskharidusega või sellele vastava kvalifikatsiooniga isikutel.

Õppeasutuste vastuvõtutingimused kehtestab iga õppeasutuse nõukogu, mistõttu need võivad õppeasutuste vahel oluliselt erineda.




Allikas: Koolist tööle. Haridus ja tööturg 2006.