Kutseharidus

Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saami­seks, teatud ame­ti­ko­hale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike tead­miste, oskus­te, vilumuste, väärtuste ja käitumis­nor­mide süs­teem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemus­rikkaks professionaalseks tege­vuseks.

Kutseõppe eesmärgiks on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused, vilumused, hoiakud ja sotsiaalne valmidus töötamiseks ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

Kutseõppe üheks alusdokumendiks on kutseharidusstandard, milles on kirjas kutseõppe ning koolidele pedagoogide esitatavad kohta esitatavad üldnõuded.

Igal aastal esitab Haridus- ja Teadusministeerium kutseõppeasutustele riikliku koolitustellimuse, millega luuakse eeldused tööturu vajadusele vastava tööjõu olemasoluks. Sellega tagatakse tellitud õppekohtadele ka riiklik finantseerimine.

Lähiaastate perspektiivis kasvab riiklik koolitustellimus tehnika, ehituse ja isikuteeninduse õppesuundades, tellimus kahaneb ärinduse ja halduse õppesuunal. Teistes õppesuundades ei ole riikliku koolitustellimuse mahu olulist muutumist ette näha.
Allikas: Koolist tööle. Haridus ja tööturg 2006.