- Aktiivne noor
- Iseseisvumine
- Keskkond ja säästev areng
- Raha
- Suhted
- Tervis
- Toetused
- Turvaline ühiskond
- Töötamine
- Vabatahtlik tegevus
- Välismaale
- Õppimine
- Ühiskond ja kodanik
- Haridus- ja Teadusministeerium
info kutsekoolide kohta - Rajaleidja
edasiõppimise võimalused ja kutsevalik - Eesti Hariduse Infosüsteem
kõik Eestis registreeritud õppeasutused
Kutseharidus
Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks.
Kutseõppe eesmärgiks on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused, vilumused, hoiakud ja sotsiaalne valmidus töötamiseks ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.
Kutseõppe üheks alusdokumendiks on kutseharidusstandard, milles on kirjas kutseõppe ning koolidele pedagoogide esitatavad kohta esitatavad üldnõuded.
Igal aastal esitab Haridus- ja Teadusministeerium kutseõppeasutustele riikliku koolitustellimuse, millega luuakse eeldused tööturu vajadusele vastava tööjõu olemasoluks. Sellega tagatakse tellitud õppekohtadele ka riiklik finantseerimine.
Lähiaastate perspektiivis kasvab riiklik koolitustellimus tehnika, ehituse ja isikuteeninduse õppesuundades, tellimus kahaneb ärinduse ja halduse õppesuunal. Teistes õppesuundades ei ole riikliku koolitustellimuse mahu olulist muutumist ette näha.Allikas: Koolist tööle. Haridus ja tööturg 2006.










