Soovita head linki
Avaleht » Õppimine » Eesti haridussüsteem

Eesti haridussüsteem

Eestis kehtiva haridussüsteemi kohaselt liigitatakse haridus:

  • üldharidus,
  • kutseharidus
  • huvialaharidus.

Haridustasemed on:

  • alusharidus,
  • põhiharidus (I tase),
  • keskharidus (II tase)
  • kõrgharidus (III tase).  

Kuni 7. eluaastani käib laps tavaliselt lasteaias, st omandab alusharidust.

1.-9. klassis omandab õpilane põhiharidust. 7.-9. klassis on põhihariduse omandamise kõrval võimalik saada valikainete raames kutseõpet. Kui põhikool jääb pooleli, saab asuda põhihariduseta üle 17-aastastele mõeldud kutseõppesse (2 aastat, omandatakse ainult ametioskused). Samuti on võimalik jätkata põhihariduse omandamist õhtuses- või kaugõppevormis või eksternina.

Kui põhiharidus käes, on võimalik valida nelja edasiõppimise võimaluse vahel:

  • gümnaasium – omandades üldkeskhariduse (3 aastat);
  • gümnaasium koos kutseõppega – omandades üldkeskhariduse ja mõned ametialased oskused (3 aastat);
  • kutseõppeasutus – omandades kutsekeskhariduse (3-3,5 aastat);
  • kutseõppeasutus – omandades ainult ameti ilma üldhariduseta (2 aastat).

Kui keskharidus käes, on võimalik valida kolme edasiõppimise võimaluse vahel:

  • kutseõppeasutus – omandades kutsehariduse (0,5-2,5 aastat) või rakenduskõrghariduse (3-4,5 aastat);
  • rakenduskõrgkool, ülikooli kolledž – omandades rakenduskõrghariduse (3-4,5 aastat);
  • ülikool – omandades akadeemilise kõrghariduse (bakalaureusekraad (3-4 aastat), magistrikraad (1-2 aastat) ja doktorikraad (3-4 aastat)).

Töötav inimene:

  • saab tasemeõppes:
  • lõpetada poolelijäänud põhi- või üldkeskhariduse õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina;
  • omandada kutsehariduse osakoormusega õppes;
  • omandada kõrghariduse osakoormusega õppes või eksternina.
Üldkeskhariduse ja kutsehariduse omandamine on riigi- ja munitsipaalõppeasutustes tasuta, kõrghariduse omandamine osakoormusega õppes on enamasti tasuline;
  • saab käia tööalastel koolitustel paljudes erakoolides, kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides, kutse- ja erialaliitudes;
  • saab käia vabahariduslikel koolitustel rahvaülikoolides, vabahariduslikes koolituskeskustes ja kultuurikeskustes.
Tööalase koolituse ja vabaharidusliku koolituse eest tasub õppija enamasti ise või maksab tema tööandja.

Riik toetab koolituses osalemist maksusüsteemi kaudu: tulumaksuseaduse alusel on õppuril õigus tulumaksuvabastusele koolituseks kulunud summa ulatuses.

Eesti haridussüsteemi käsitlevaid andmeid koondab veebipõhine riiklik register EHIS – Eesti Hariduse Infosüsteem . EHIS sisaldab andmeid õppeasutuste, õppurite, pedagoogide, õppekavade ja koolituslubade ning haridust tõendavate dokumentide kohta.
Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium