Koolikohustus

Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsme­aastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhi­ha­riduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Lapse­v­a­nem võib nõustamiskomisjonilt taot­le­da koolikohustuse edasi­lük­kamist. Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.

Riik ja kohalikud omavalitsused peavad tagama soovijatele või­maluse keskhariduse omandamiseks. Vanemate soovil võib esi­messe klassi vas­tu võtta lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud kuue­aasta­seks. Eestis elava välisriigi kodaniku ja koda­kondsuseta isiku laps, välja arvatud välis­rii­gi esindaja laps, on koo­li­kohustuslik.

Vanemad on ko­­hustatud loo­ma lapsele ko­dus soodsad tingi­mu­sed õppi­mi­seks ja kooli­ko­hustuse täit­mi­seks. Lapse kooliko­hus­tuse täitmata jät­mise eest karista­tak­se tema vane­maid. Vane­ma­tele on kooliko­hus­tus­liku lapse jaoks kooli valik vaba, kui soo­vitud koolis on vabu kohti. Kool on kohustatud tagama õppimisvõi­ma­­lused igale kooli teenindus­piirkon­nas elavale koolikohustus­li­kule lap­sele. Kooli teenindus­piir­konna kin­ni­tab kohaliku omavalit­suse volikogu. Mi­tut omavalit­susüksust teenin­dava kooli tee­nin­dus­piir­konna kinnitavad ühiselt vastavad valla- või lin­navolikogud.

Koolikohustust võib täita ka kodus õppides. Koduõppe korra keh­testab haridus- ja teadusminister määrusega.

Riigieelarves nähakse ette toetus põhiharidust omandavate õpilaste ning võimaluse korral üldkeskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks. Riigikoolide õpilaste toitlustuskulud kaetakse riigieelarvest. Alates 2006. aasta 1. septembrist laieneb õigus tasuta koolitoidule ka põhikoolijärgses kutseõppes õppivatele noortele.

Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond (klassi­juhataja) kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Kui kol­mandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vane­ma­te koosoleku. Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse õpila­sega koolis läbi arenguvestlus, mille üldeesmärk on õpilase aren­­gu toetamine. Õpilasega läbiviidavast aren­guvestlusest võtab osa lapsevanem (eestkostja, hooldaja) ja õpilase klassijuhataja, kaa­sa­takse ka teisi õpetajaid ja koolitöötajaid ning vaja­du­sel õpi­lase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalabi ja -tee­nu­seid korraldava struktuuriüksuse esindajaid või ametiisikuid.

Õpilane on kohustatud täitma kooli kodukorda.

Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri mää­ruses, kooli põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

Õpilasele väljastatakse õppeasutuses õppimise perioodiks õpilas­pilet.

Usuõpetuse õppimine ja õpetamine on vabatahtlik. Kool on kohustatud usuõpetust õpetama, kui seda soovivaid õpilasi on kooliastmes vähemalt 15.