Avaleht » Õppimine » Eksamid » Riigieksamid

Riigieksamid

Millal toimuvad riigieksamid?

Riigieksamid toimuvad üks kord aastas kevaditi kindlaks määra­tud kuu­päevadel. Riigieksamite õppeained, vormid ja aja kehtes­tab haridus- ja teadusminister eksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks. Tavaliselt toimub esimene riigieksam aprilli keskel ja vii­mane juuni keskel.

Gümnaasiumi riigieksamid algavad kell 10.00.

Kes peale gümnaasiumilõpetajate võivad sooritada riigieksameid?

Riigieksamite sooritamise õigus on ka:

     • põhihariduse baasil kutseõppeasutuses lõpukursustel õppivatel õpilastel;

     • gümnaasiumide õpilastel, kes pole 12. klassis, kuid kellel on ek­samiaine gümnaasiumiastme kohustuslik kursus lä­bitud;

     • kutseõppeasutuste õpilastel, kes ei ole lõpukursusel, kuid kellel on eksamiaine läbitud;

     • varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikutel, kes ei ole antud õppeaines riigieksamit sooritanud;

     • varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikutel, kes soovivad varasema aasta riigieksamitulemust parandada;

     • välisriigis Eesti keskharidusele vastava haridustaseme omanda­nud isikutel.

Millal ja kuidas toimub riigieksamitele registreerimine?

Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilased

Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilased ning eksternid tea­tavad kooli juhtkonnale hiljemalt 20. jaanuariks õppeained, milles nad soovi­vad riigieksameid sooritada. Koolid täidavad õpi­laste rii­gieksamivalikute alusel vormikohase registreerimislehe, mille saa­davad 25. jaanuariks Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioo­ni­keskusele.

Riigieksamite valikut õpilane samal aastal muuta ei saa.

Ühiskonnaõpetuse riigieksami valinutel on võimalus sooritada sa­maaeg­selt ka kodakondsuse taotlemiseks vajalik Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam. Selleks peab õpilane esi­ta­ma vastava taotluse koolile 20. jaanuariks.

Koolilõpetanud

Varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud ja välismaal kesk­hariduse omandanud isikud esitavad avalduse Riiklikule Eksa­mi- ja Kva­lifikatsioonikeskusele 20. jaanuariks.

Varemlõpetanutel on registreerimiseks kaks võimalust:

1. Internetipõhine registreerimine X-tee kodanikuportaali päringukeskkonna vahendusel http://www.eesti.ee/. Kodanikuportaali saab siseneda kasutades ID-kaarti või internetipanga kaudu autentimist.

2. Registreerimiseks täita kohapeal või saata posti teel avaldus aadressil:

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Lõõtsa 4
11415 Tallinn

Avalduse blankett on üleval eksamikeskuse koduleheküljel http://www.ekk.edu.ee/.

Mida teha siis, kui sain eelmisel aastal riigieksami alla 20-ne punkti ja kool jäi lõpetamata?

Isik, kellel on õppeainete aastahinded vähemalt rahuldavad, kuid kes eelmisel aastal ei saanud gümnaasiumi lõputunnistust, sest tal jäid rii­gieksamid sooritamata või sai ta riigieksami tulemuseks vähem kui 20 punkti, saab riigieksamid sooritada selle kooli juu­res, kus ta õppis, kui tea­tab koolile oma soovist 20. jaa­nuariks. Kool registreerib antud isiku rii­gieksamitele koos teiste õpilastega.

Kui õpilane sai riigieksami vähem kui 20 punkti, peab ta järgmisel aastal sooritama sama aine eksami.

Lapsel on erivajadus, kas riigieksamite sooritamisel sellega arves­tatakse?

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus arvestab erivajadustega õpilas­tega ning koostab neile eksamitöö kooli poolt esitatud tin­gimuste koha­selt.

Erivajadustega (nägemis-, kuulmis-, kõne või kehapuudega) õpi­las­te ni­med ja nende eksmineerimiseks vajalikud tingimused peab kool saat­ma Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele 25. jaa­nua­riks.

Gümnaasiumilõpetajad, kelle õppekeel on viipekeel, võivad soovi korral kohustusliku eesti keele või vene keele riigieksami asemel sooritada eesti keele kui teise keele riigieksami.

Kus toimuvad riigieksamid?

Õpilased saavad sooritada riigieksami oma koolis, kui antud riigi­eksamit on valinud vähemalt 15 õpilast. Kui koolis on riigi­eksamil osalejaid vä­hem kui 15 õpilast, moodustab REKK koostöös maava­lit­suse haridus­osa­konnaga koolidevahelise komisjoni ja määrab eksami läbiviimise koha.

Varemlõpetanutele määratakse riigieksamite toimumise koht re­gist­reeri­mis­avaldusele märgitud aadressi järgi. Üldjuhul toimuvad riigieksamid gümnaasiumide juures, erandiks on suurlinnad, kus suure eksami­nan­dide arvu korral ei soorita varemlõpetanud riigi­eksameid koos abiturienti­dega.

Varemlõpetanutele teatatakse eksamikoht kirjalikult vähemalt kaks nä­dalat enne eksameid. Eksamikoha teade saadetakse kas avaldusele märgitud postiaadressil või elektrooniliselt e-posti aadressil.

Mida teha kui õpilane vahetab kooli pärast riigieksamitele registreerimist?

Kui õpilane vahetab kooli pärast riigieksamitele registreerimist, saadab kool, kuhu õpilane õppima asub, kirjaliku teate REKK-ile.

Teade peab sisaldama järgmisi andmeid:

     • õpilase ees- ja perekonnanimi;

     • õpilase isikukood;

     • kooli täielik nimi, kust õpilane saabus.

Kas riigieksamid on tasulised?

Gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste õpilastele on riigieksamid tasuta.

Keskhariduse omandanud isikud peavad tasuma riigieksami kor­duvaks sooritamiseks registreerimise eest riigilõivu 70 krooni õp­peaine kohta ning esitama eksamikeskusele selle kohta koos aval­dusega mak­se­korralduse või selle koopia. Kontonumber, kuhu riigilõiv tasuda ning muud pangarekvisiidid on üleval eksamikeskuse koduleheküljel http://www.ekk.edu.ee/.

Need, kes esitavad riigieksamile registreerimise avalduse elektrooniliselt läbi kodanikuportaali, avaldust ja riigilõivu maksekorraldust paberkandjal eksamikeskusele saatma ei pea. Riigilõivu maksekorralduse andmed tuleb sisestada kodanikuportaali, mille järgi eksamikeskuse töötajad kontrollivad riigilõivu laekumist arvelduskontole.

Tsentraliseeritud riigieksamid toimusid esmakordselt 1997. aastal. Eksa­minandid, kes lõpetasid keskkooli enne 1997. aastat ja praegu kehtiva korra alusel riigieksameid (varemlõpetanuna) sooritanud ei ole, ek­sa­mite eest tasuma ei pea.

Kas väljaspool Eestit on võimalik riigieksameid sooritada?

Väljaspool Eestis on võimalik sooritada ainult eesti keele riigieksami nendel isikutel, kes omandavad välisriigiks Eesti keskhariduse tasemele vastavat haridust. Eksami sooritamiseks välisriigis tuleb eksami sooritamise aasta 25. jaanuariks esitada taotlus Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele. Eksam toimub eksamikeskuse direktori poolt määratud ajal ja korras.

Eksamikeskus teavitab taotluse esitajat eksami toimumise ajast ja eksamikorraldusest hiljemalt eksami toimumise aasta 10. aprilliks.

Kui õpilane puudus riigieksamilt, kas tal on samal aastal võimalik veel riigieksamit sooritada?

Riigieksamile registreerunud, kuid ilmumata jäänud eksaminand võib kol­me päeva jooksul pärast riigieksami toimumist esitada Riiklikule Ek­sami- ja Kvalifikatsioonikeskusele lisaeksamil osale­mise taotluse. Eksa­minand lubatakse lisaeksamile, kui tal on sel­leks eksamikeskuse poolt mõjuvaks loetud põhjus. Eksa­mikes­kus vastab taotlusele hiljemalt kol­me tööpäeva jooksul pärast aval­du­se registreerimist.

Lisaeksamid toimuvad nädal või paar peale korralist eksamit.

Millal ja kuidas saadakse teada riigieksamitulemused?

Eksamitulemused avalikustatakse X-Tee kodanikuportaali päringukeskkonna vahendusel. Täpsem selgitus teenuse kohta leidub aadressil http://www.eesti.ee/. Kodanikuportaalis on eksaminandil võimalik näha oma varasemate aastate riigieksamite tulemusi; jooksva eksamiperioodi tulemused ilmuvad sinna juuni alguses. Eksamite tulemused sisestatakse andmebaasi ja muudetakse kättesaadavaks järk-järgult vastavalt sellele, kuidas tööd hinnatud saavad.

Ametlik dokument, riigieksamitunnistus, väljastatakse eksaminan­didele 20. juuni paiku. Abituriendid ja kutseõppeasutuse õpilased saavad tun­nistused kätte oma koolist.

Varemlõpetanutele väljastatakse riigieksamitunnistus elukohajärg­sest ha­ridusosakonnast või Riiklikust Eksami- ja Kvalifikatsioo­ni­keskusest. Vas­tava asutuse aadress ja telefoninumber on mär­gitud eksamikoha teatel.

Riigieksamitunnistus väljastatakse eksaminandile isikut tõendava doku­mendi alusel.

Mitu punkti peab saama, et riigieksam oleks sooritatud posi­tiiv­selt?

Riigieksamitöid hinnatakse 100-punkti süsteemis. Gümnaasiumi lõ­peta­mi­seks on riigieksami tulemus positiivne alates 20 hinde­punk­tist. Kui riigiek­sa­mitulemus on vähem kui 20 punkti, on rii­gi­eksam sooritatud mitterahul­davalt.

Gümnaasiumiõpilane, kes sooritas riigieksami mitterahuldavalt, saab soo­ritada eksami samas õppeaines uuesti järgmisel keva­del.

Kutseõppeasutuse õpilastele ja gümnaasiumi varemlõpetanutele soo­ri­tuspiiri kehtestatud ei ole.

Mida teha, kui eksaminand ei ole rahul oma riigieksamitule­mu­sega?

Oma eksamitulemusega mittenõustumise korral on eksaminandil õigus 10 tööpäeva jooksul peale tunnistuse väljastamist esitada apellatsioon Haridus- ja Teadusministeeriumi apellatsioo­nikomis­jonile, kes vaatab vaidlusaluse töö läbi 10 tööpäeva jooksul ja tea­tab avalduse esitajale kirjalikult oma otsusest. Apellatsioo­niko­mis­jon võib riigieksamitulemust tõsta, langetada või jätta muut­ma­ta. Eksamitulemuse muutmisel väljas­tab Riiklik Eksami- ja Kvalifikat­sioo­nikeskus uue riigieksamitunnistuse. Riigi­eksami­tulemust saab apellatsioonikomisjonis vaidlustada üks kord.

Kaua kehtib riigieksamitunnistus?

Riigieksamitunnistus kehtib koos keskharidust tõendava doku­men­diga ning on eluaegne.

Mida teha, kui eksaminand ei ole rahul oma riigieksamitule­mu­sega?

Oma eksamitulemusega mittenõustumise korral on eksaminandil õigus 10 tööpäeva jooksul peale tunnistuse väljastamist esitada apellatsioon Haridus- ja Teadusministeeriumi apellatsioo­nikomis­jonile, kes vaatab vaidlusaluse töö läbi 10 tööpäeva jooksul ja tea­tab avalduse esitajale kirjalikult oma otsusest. Apellatsioo­niko­mis­jon võib riigieksamitulemust tõsta, langetada või jätta muut­ma­ta. Eksamitulemuse muutmisel väljas­tab Riiklik Eksami- ja Kvalifikat­sioo­nikeskus uue riigieksamitunnistuse. Riigi­eksami­tulemust saab apellatsioonikomisjonis vaidlustada üks kord.

Kaua kehtib riigieksamitunnistus?

Riigieksamitunnistus kehtib koos keskharidust tõendava doku­men­diga ning on eluaegne.