Koolieksamid

Millistes ainetes võib sooritada koolieksami?

Koolieksameid võib sooritada kõigis riikliku õppekava kohustuslikes õppeainetes, nendes valikainetes, mida on gümnaasiumiastmes õpitud vähemalt 105 õppetundi.

Ühe koolieksami võib gümnaasiumilõpetaja sooritada ainealase uuri­mu­sena.

Millal toimuvad koolieksamid?

Koolieksamid korraldatakse kooli direktori kinnitatud eksamiplaani järgi. Eksamiplaan pannakse õpilastele, õpetajatele ja lastevane­matele tut­vu­miseks välja hiljemalt kaks nädalat enne eksami­pe­rioodi algust.

Eksamiplaani koostamisel arvestatakse riigieksamite kuupäevi ja põhimõtteid, et:

     1)    ühel päeval võib gümnaasiumilõpetajal olla üks lõpueksam;

     2) lõpueksamite vahel on vähemalt kolm päeva;

     3) lõpueksameid ei korraldata pühapäeval.

Kas koolieksamit võib sooritada 11. klassis?

Koolieksami võivad sooritada ka gümnaasiumiõpilased, kes ei ole 12. klassis, kuid kes on eksamiaine gümnaasiu­mi­ast­me kohus­tuslikud kursused läbinud. Paljudes koolides on 11. klas­si lõpuks läbitud keemia või geograafia kursused ja neis ainetes saab lõpueksami soori­tada ka enne gümnaasiumi lõppu.

Mis siis saab, kui koolieksamit ei ole võimalik sooritada eksami­perioodi jooksul?

Kui gümnaasiumilõpetajal ei ole võimalik mõjuvatel põhjustel (hai­gestu­mine, osavõtt rahvusvahelisest olümpiaadist või võistlusest) sooritada koolieksamit eksamiperioodi jooksul, võib gümnaasiumi õppenõukogu anda õpilasele loa koolieksamite sooritamiseks in­di­viduaalplaani järgi. Individuaalplaani kinnitab gümnaasiumi direktor.

Kuidas sooritada koolieksam ainealase uurimusena?

Ühe koolieksami võib gümnaasiumilõpetaja sooritada ainealase uuri­musena. Koolieksami sooritamist ainealase uurimusena saab taotleda kuni III õppeveerandi alguseni.

Uurimuse kirjutamisel määratakse õpilasele juhendaja, kelleks võib olla aineõpetaja või vastava ainevaldkonna spetsialist väljast­poolt gümnaa­siumi. Uurimus peab kajastama õpilase oskust ise­seisvalt mõelda, näha ja luua seoseid, teha järeldusi ja kokku­võt­teid ning peab sisaldama õpi­lase oma seisukohti.

Uurimusele hinnangu andmiseks määrab vastava õppeaine koo­lieksa­mi­ko­misjon kuni kaks retsensenti. Retsensent võib olla õpe­taja või aine­spetsialist väljastpoolt gümnaasiumi. Töö esitatakse retsensentidele hil­jemalt kaks nädalat enne kaitsmist. Retsen­sen­did esitavad töö kohta kir­jaliku retsensiooni õpilasele ja kooli­eksa­mikomisjonile. Uurimuse juhen­daja esitab töö kohta koolieksami­komisjonile oma kirjaliku arvamuse.

Uurimusi kaitstakse sama koolieksamikomisjoni ees, kes võtab vas­tu selle õppeaine koolieksamit, mida uurimusena taotletakse soo­ritada. Uurimuse hinnet arvestatakse koolieksamihin­de­na. Uuri­must kirjutama asunud õpilasel on õigus oma otsust enne 1. märt­si muuta ning soo­ri­tada samas õppeaines koolieksam.

Millal saab parandada mitterahuldavat koolieksamihinnet?

Koolieksamihindeks „nõrga” või „puudulike” saanud õpilane sooritab kordus­eksami kooli direktori poolt kinnitatud materjalide alusel hiljemalt 25. augustiks. Eksami toimumise kuupäev määratakse kindlaks direktori ja õpilase vastastikusel kokkuleppel.

Koolieksami korduseksamit ei saa asendada riigieksamiga.

Mis tingimustel väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus?

Gümnaasiumi lõputunnistuse annab kool õppenõukogu otsuse alusel:

     1)    12. klassi õpilasele, kelle õppeainete kooliastmehinded on vä­hemalt ra­hul­davad ja kes on kõik lõpueksamid sooritanud po­sitiiv­selt;

     2)    õhtuses õppevormis üksikuid õppeaineid õppivale õpila­se­le, kelle õppeainete lõpueksamihinded on vähemalt rahul­davad ja kes on kõik sooritatud lõpueksamid positiivselt;

     3) eksternile, kelle aineeksamite hinded on vähemalt rahul­da­vad ja kes on kõik lõpueksamid sooritanud positiivselt;

     4)    isikule, kellel on õppeainete kooliastmehinded vähemalt rahul­da­vad, kuid kes eelmisel aastal ei saanud gümnaasiumi lõputunnistust, sest tal jäi riigieksam sooritamata või soo­ritas ta riigieksami mitte­rahuldavalt ja kes selle kooli juures, kus ta õppis, on järgmisel õppeaastal positiivselt sooritanud kõik tema poolt sooritatud riigieksamid.